eesti » inglise UK   midagi põhjendama 3


77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

-

77 [seventy-seven]

giving reasons 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

-

77 [seventy-seven]

giving reasons 3

Click to see the text:   
eestiEnglish UK
Miks te torti ei söö? Wh- a----- y-- e----- t-- c---?
Ma pean alla võtma. I m--- l--- w-----.
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. I’- n-- e----- i- b------ I m--- l--- w-----.
   
Miks te õlut ei joo? Wh- a----- y-- d------- t-- b---?
Ma pean veel sõitma. I h--- t- d----.
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. I’- n-- d------- i- b------ I h--- t- d----.
   
Miks sa kohvi ei joo? Wh- a----- y-- d------- t-- c-----?
See on külm. It i- c---.
Ma ei joo seda, sest see on külm. I’- n-- d------- i- b------ i- i- c---.
   
Miks sa teed ei joo? Wh- a----- y-- d------- t-- t--?
Mul ei ole suhkrut. I h--- n- s----.
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. I’- n-- d------- i- b------ I d---- h--- a-- s----.
   
Miks te suppi ei söö? Wh- a----- y-- e----- t-- s---?
Ma ei tellinud seda. I d----- o---- i-.
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. I’- n-- e----- i- b------ I d----- o---- i-.
   
Miks te liha ei söö? Wh- d---- y-- e-- t-- m---?
Ma olen taimetoitlane. I a- a v---------.
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. I’- n-- e----- i- b------ I a- a v---------.
   

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust.

Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel kuulub romaani keelte rühma. See on lähedalt suguluses hispaania, prantsuse ja itaalia keelega. Seda räägitakse Andorras, Hispaania regioonis ******oonias ning Baleaari saartel. Samuti räägitakse mõnedes Aragoonia ja Valencia piirkondades _______ keelt. Kokku räägivad või mõistavad umbes 12 miljonit inimest _______ keelt. See keel tekkis 8. ja 10. sajandi vahel Püreneede piirkonnas. Territoriaalsete vallutuste läbi levis keel lõunasse ja idasse.

On oluline teada, et _______ keel ei ole hispaania keele dialekt. See arenes välja vulgaarladina keelest ning kehtib omaette keelena. Hispaanlased ja lõunaameeriklased ei mõista seda aga mitte automaatselt. Paljud _______ keele struktuurid sarnanevad teistele romaani keelte omadele. Kuid leidub ka mõningaid eripärasid, mida teistes keeltes ette ei tule. _______ keele rääkijad on enda üle väga uhked. Ka poliitika poole pealt edendatakse _______ keelt juba aastakümneid. Õppige _______ keelt, sellel keelel on tulevikku!