eesti » inglise UK   Omadussõnad 2


79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

-

79 [seventy-nine]

Adjectives 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

-

79 [seventy-nine]

Adjectives 2

Vajutage teksti nägemiseks:   
eestiEnglish UK
Mul on sinine kleit seljas. I a- w------ a b--- d----.
Mul on punane kleit seljas. I a- w------ a r-- d----.
Mul on roheline kleit seljas. I a- w------ a g---- d----.
   
Ma ostan musta koti. I’- b----- a b---- b--.
Ma ostan pruuni koti. I’- b----- a b---- b--.
Ma ostan valge koti. I’- b----- a w---- b--.
   
Mul on vaja uut autot. I n--- a n-- c--.
Mul on vaja kiiret autot. I n--- a f--- c--.
Mul on vaja mugavat autot. I n--- a c---------- c--.
   
Seal üleval elab vana naine. An o-- l--- l---- a- t-- t--.
Seal üleval elab paks naine. A f-- l--- l---- a- t-- t--.
Seal all elab uudishimulik naine. A c------ l--- l---- b----.
   
Meie külalised olid toredad inimesed. Ou- g----- w--- n--- p-----.
Meie külalised olid viisakad inimesed. Ou- g----- w--- p----- p-----.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Ou- g----- w--- i---------- p-----.
   
Mul on armsad lapsed. I h--- l----- c-------.
Aga naabritel on ulakad lapsed. Bu- t-- n--------- h--- n------ c-------.
Kas teie lapsed on head? Ar- y--- c------- w--- b------?
   

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt.

Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et _______ keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbo_______ keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest _______ keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus.

_______ tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. _______ keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. _______ keele tasub aga ära õppida. _______ on tõesti üks imeilus puhkusemaa!