eesti » inglise UK   Minevik 1


81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

-

81 [eighty-one]

Past tense 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

-

81 [eighty-one]

Past tense 1

Click to see the text:   
eestiEnglish UK
kirjutama to w---e
Ta kirjutas kirja. He w---- a l-----.
Ja tema kirjutas kaardi. An- s-- w---- a c---.
   
lugema to r--d
Ta luges ajakirja. He r--- a m-------.
Ja ta luges raamatut. An- s-- r--- a b---.
   
võtma to t--e
Ta võttis sigareti. He t--- a c--------.
Ta võttis tüki šokolaadi. Sh- t--- a p---- o- c--------.
   
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. He w-- d-------- b-- s-- w-- l----.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. He w-- l---- b-- s-- w-- h-----------.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. He w-- p---- b-- s-- w-- r---.
   
Tal ei olnud raha vaid võlad. He h-- n- m----- o--- d----.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. He h-- n- l---- o--- b-- l---.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. He h-- n- s------- o--- f------.
   
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. He w-- n-- s--------- b-- d-----------.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. He w-- n-- h----- b-- s--.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. He w-- n-- f-------- b-- u---------.
   

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus.

Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad _______s, Valgevenes ja Poolas. _______ keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi _______ on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. _______ keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid.

Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. _______ keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et _______ keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks _______ keelt õppima...