eesti » inglise UK   Minevik 2


82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

-

82 [eighty-two]

Past tense 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

-

82 [eighty-two]

Past tense 2

Vajutage teksti nägemiseks:   
eestiEnglish UK
Pidid sa kiirabi kutsuma? Di- y-- h--- t- c--- a- a--------?
Pidid sa arsti kutsuma? Di- y-- h--- t- c--- t-- d-----?
Pidid sa politsei kutsuma? Di- y-- h--- t- c--- t-- p-----?
   
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Do y-- h--- t-- t-------- n-----? I h-- i- j--- n--.
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Do y-- h--- t-- a------? I h-- i- j--- n--.
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Do y-- h--- t-- c--- m--? I h-- i- j--- n--.
   
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Di- h- c--- o- t---? H- c---- n-- c--- o- t---.
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Di- h- f--- t-- w--? H- c---- n-- f--- t-- w--.
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Di- h- u--------- y--? H- c---- n-- u--------- m-.
   
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Wh- c---- y-- n-- c--- o- t---?
Miks sa teed ei leidnud? Wh- c---- y-- n-- f--- t-- w--?
Miks sa temast aru ei saanud? Wh- c---- y-- n-- u--------- h--?
   
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. I c---- n-- c--- o- t--- b------ t---- w--- n- b----.
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. I c---- n-- f--- t-- w-- b------ I h-- n- c--- m--.
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. I c---- n-- u--------- h-- b------ t-- m---- w-- s- l---.
   
Ma pidin takso võtma. I h-- t- t--- a t---.
Ma pidin linnakaardi ostma. I h-- t- b-- a c--- m--.
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. I h-- t- s----- o-- t-- r----.
   

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud.

Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! "Välismaal" õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Lääne- ja Kesk-Indias. _______ on emakeeleks 70 miljonile inimesele. Seega kuulub see 20 maailma kõige räägituma keele hulka. _______ keelt kirjutatakse samas kirjas, mida ka hindi keele jaoks kasutatakse. Selles tähestikukirjas esindab iga märk täpselt ühte valjusust. Kirjas on 12 vokaali ja 36 konsonanti.

Arvud on üsna keerukad. Ühest sajani on iga numbri jaoks oma sõna. Seetõttu tuleb iga number eraldi ära õppida. _______ keel jaguneb 43 erinevasse dialekti. Nad kõik jutustavad palju keele arengu kohta. Veel üks _______ keele tunnusmärk on selle pikk kirjanduslik traditsioon. Leidub üle 1000 aasta vanuseid tekste. Keda huvitab India ajalugu, peaks _______ keelega tegelema!