eesti » inglise UK   Rõhumäärsõnade minevik 2


88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

-

88 [eighty-eight]

Past tense of modal verbs 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

-

88 [eighty-eight]

Past tense of modal verbs 2

Vajutage teksti nägemiseks:   
eestiEnglish UK
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. My s-- d-- n-- w--- t- p--- w--- t-- d---.
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. My d------- d-- n-- w--- t- p--- f------- / s----- (a-.).
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. My w--- d-- n-- w--- t- p--- c---- w--- m-.
   
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. My c------- d-- n-- w--- t- g- f-- a w---.
Nad ei tahtnud tuba koristada. Th-- d-- n-- w--- t- t--- t-- r---.
Nad ei tahtnud voodisse minna. Th-- d-- n-- w--- t- g- t- b--.
   
Ta ei tohtinud jäätist süüa. He w-- n-- a------ t- e-- i-- c----.
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. He w-- n-- a------ t- e-- c--------.
Ta ei tohitnud kommi süüa. He w-- n-- a------ t- e-- s-----.
   
Ma võisin midagi soovida. I w-- a------ t- m--- a w---.
Ma võisin endale kleidi osta. I w-- a------ t- b-- m----- a d----.
Ma võisin ühe pralinee võtta. I w-- a------ t- t--- a c--------.
   
Tohtisid sa lennukis suitsetada? We-- y-- a------ t- s---- i- t-- a-------?
Tohtisid sa haiglas õlut juua? We-- y-- a------ t- d---- b--- i- t-- h-------?
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? We-- y-- a------ t- t--- t-- d-- i--- t-- h----?
   
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. Du---- t-- h------- t-- c------- w--- a------ t- r----- o------ l---.
Nad tohivad kauem hoovis mängida. Th-- w--- a------ t- p--- i- t-- y--- f-- a l--- t---.
Nad tohivad kauem üleval olla. Th-- w--- a------ t- s--- u- l---.
   

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist.

Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt _______s ning paljudes Ida-Euroopa riikides. _______ väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes _______ keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. _______ keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega.

Modernne _______ kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik _______katest räägivad standardkeelt. _______ tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu _______ keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!