eesti » inglise UK   Kõrvallaused sõnaga kas


93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

-

93 [ninety-three]

Subordinate clauses: if

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

-

93 [ninety-three]

Subordinate clauses: if

Click to see the text:   
eestiEnglish UK
Ma ei tea, kas ta armastab mind. I d---- k--- i- h- l---- m-.
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. I d---- k--- i- h---- c--- b---.
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. I d---- k--- i- h---- c--- m-.
   
Kas ta tõesti armastab mind? Ma--- h- d------ l--- m-?
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Ma--- h- w---- c--- b---?
Kas ta tõesti helistab mulle? Ma--- h- w---- c--- m-?
   
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. I w----- i- h- t----- a---- m-.
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. I w----- i- h- h-- s------ e---.
Ma küsin endalt, kas ta valetab. I w----- i- h- l---.
   
Kas ta tõesti mõtleb minule? Ma--- h- t----- o- m-?
Kas tal on tõesti keegi teine? Ma--- h- h-- s------ e---?
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Ma--- h- t---- m- t-- t----?
   
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. I d---- w------ h- r----- l---- m-.
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. I d---- w------ h---- w---- t- m-.
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. I d---- w------ h---- m---- m-.
   
Kas ma tõesti meeldin talle? Do-- h- r----- l--- m-?
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Wi-- h- w---- t- m-?
Kas ta tõesti abiellub minuga? Wi-- h- m---- m-?
   

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli.

Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse _______s ning osaliselt ka Soomes. ******lased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. _______ tähestikus on 29 tähte.

Üks _______ keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib _______ keeles rolli. _______ keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige _______ keelt, see ei ole üldse nii raske!