eesti » inglise UK   Sidesõnad 4


97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

-

97 [ninety-seven]

Conjunctions 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

-

97 [ninety-seven]

Conjunctions 4

Vajutage teksti nägemiseks:   
eestiEnglish UK
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. He f--- a----- a------- t-- T- w-- o-.
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. He s----- a w---- a------- i- w-- l---.
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. He d----- c--- a------- w- h-- m--- a- a----------.
   
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. Th- T- w-- o-. N------------ h- f--- a-----.
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. It w-- a------ l---. N------------ h- s----- a w----.
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. We h-- m--- a- a----------. N------------ h- d----- c---.
   
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. Al------ h- h-- n- l------- h- d----- t-- c--.
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. Al------ t-- r--- i- s-------- h- d----- s- f---.
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Al------ h- i- d----- h- r---- h-- b------.
   
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. De----- h----- n- l------ / l------ (a-.), h- d----- t-- c--.
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. De----- t-- r--- b---- s-------- h- d----- f---.
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. De----- b---- d----- h- r---- t-- b---.
   
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. Al------ s-- w--- t- c------- s-- c---- f--- a j--.
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. Al------ s-- i- i- p---- s-- d------ g- t- t-- d-----.
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. Al------ s-- h-- n- m----- s-- b--- a c--.
   
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Sh- w--- t- c------. N------------ s-- c---- f--- a j--.
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. Sh- i- i- p---. N------------ s-- d------ g- t- t-- d-----.
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. Sh- h-- n- m----. N------------ s-- b--- a c--.
   

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus.

Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______a keel kuulub suurte maailmakeelte hulka. Seetõttu tasub _______a keele kursus võtta ja _______a keel võõrkeelena ära õppida! Seda kasutatakse väga laialdaselt tema algupärasest keelepiirkonnast väljaspool. _______a keel laienes vanasti uude maailma Ameerika vallutamise tõttu. Täna on see domineeriv keel eelkõige Kesk- ja Lõuna-Ameerikas! Hetkel räägivad _______a keelt emakeelena umbes 388 miljonit inimest üle maailma. Neist umbes 45 miljonit elavad USA-s.

_______a kõrval räägitakse _______a keelt ka Mehhikos. _______a keel on emakeeleks suurele osale Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Ka 200 miljonit brasiillast mõistavad _______a keelt väga hästi. Nimelt on keeleline lähedus protugali keelega väga suur. _______a keel kuulub romaani keelte hulka. Keel arenes hilisantiigi ajastul räägitavast ladina keelest. Romaani keelte hulka kuuluvad ka portugali, prantsuse, itaalia ja rumeenia keel. Nendes keeltes on palju üksteisele sarnanevaid sõnu ning on seetõttu kergesti õpitavad. Teadmist väärt informatsiooni keele ja kultuuri kohta leiate _______a kultuuriinstituudist Instituto Cervantes.