eesti » português BR   Kõrvallaused sõnaga et 2


92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

-

92 [noventa e dois]

Oração subordinada com que 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

-

92 [noventa e dois]

Oração subordinada com que 2

Vajutage teksti nägemiseks:   
eestiportuguês BR
Mind ärritab, et sa norskad. Ir------- q----- v--- r----.
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. Ir------- q----- v--- b--- t---- c------.
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. Ir------- q----- v--- c---- t-- t----.
   
Ma arvan, et tal on arsti vaja. Eu a--- q-- e-- p------ d- u- m-----.
Ma arvan, et ta on haige. Eu a--- q-- e-- e--- d-----.
Ma arvan, et ta nüüd magab. Eu a--- q-- e-- a---- e--- d-------.
   
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. Nó- e-------- q-- e-- s- c--- c-- a n---- f----.
Me loodame, et tal on palju raha. Nó- e-------- q-- e-- t---- m---- d-------.
Me loodame, et ta on miljonär. Nó- e-------- q-- e-- s--- m---------.
   
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. Eu o--- q-- a s-- m----- t--- u- a-------.
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. Eu o--- q-- e-- e--- n- h-------.
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. Eu o--- q-- o s-- c---- e--- t--- d--------.
   
Mind rõõmustab, et te tulite. Al------- q-- t---- v----.
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. Al------- q-- t---- i--------.
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. Al------- q-- q----- c------ a c---.
   
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. Eu r----- q-- o ú----- ô----- j- t---- i-- e-----.
Ma kardan, et me peame takso võtma. Eu r----- q-- t------ d- p---- u- t---.
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. Eu r----- n-- t-- n----- d------- c-----.
   

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust.

Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...
Arvake ära, mis keelega tegu on!
Vene keel kuulub nende keelte hulka, mis raamatuturgu domineerivad. Vene autorid kirjutasid maailmakirjanduse suurteoseid. Seepärst tõlgitakse väga paljusid raamatuid vene keelest. Aga ka venelased loevad meelsasti, nii et tõlkijatel on alati palju teha. Vene keel on emakeeleks umbes 160 miljonile inimesele. Lisaks räägivad paljud inimesed teistes slaavi riikides vene keelt. Seega on vene keel kõige levinum keel Euroopas.

Üle maailma räägib vene keelt umbes 280 miljonit inimest. Idaslaavi keelena on vene keel suguluses ukraina ja valgevene keelega. Vene keele grammatika on üles ehitatud väga süstemaatiliselt. See on eeliseks inimestele, kes meelsasti analüütiliselt ja loogiliselt mõtlevad. Vene keele õppimine tasub end igal juhul ära! Vene keel on väga tähtis keel teaduses, kunstis ja tehnikas. Ja kas poleks tore kõiki neid kuulsaid vene teoseid originaalkeeles lugeda?