eesti » serbia   midagi tohtima


73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

-

73 [седамдесет и три]
73 [sedamdeset i tri]

нешто смети
nešto smeti

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

-

73 [седамдесет и три]
73 [sedamdeset i tri]

нешто смети
nešto smeti

Vajutage teksti nägemiseks:   
eestiсрпски
Tohid sa juba autoga sõita? См-- л- в-- в----- а---?
S--- l- v-- v----- a---?
Tohid sa juba alkoholi juua? См-- л- в-- п--- а------?
S--- l- v-- p--- a------?
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? См-- л- в-- с-- и-- у и-----------?
S--- l- v-- s-- i-- u i-----------?
   
tohtima См---
S---i
Tohime me siin suitsetada? См--- л- о--- п-----?
S---- l- o--- p-----?
Tohib siin suitsetada? См- л- с- о--- п-----?
S-- l- s- o--- p-----?
   
Tohib siin krediitkaardiga maksta? См- л- с- о--- п------ к-------- к-------?
S-- l- s- o--- p------ k-------- k-------?
Tohib siin tšekiga maksta? См- л- с- о--- п------ ч----?
S-- l- s- o--- p------ č----?
Tohib siin ainult sularahas maksta? См- л- с- п------ с--- г--------?
S-- l- s- p------ s--- g--------?
   
Tohin ma hetkel helistada? См-- л- т-----------?
S--- l- t-----------?
Tohin ma hetkel midagi küsida? См-- л- н---- у------?
S--- l- n---- u------?
Tohin ma hetkel midagi öelda? См-- л- с--- н---- р---?
S--- l- s--- n---- r---?
   
Ta ei tohi pargis magada. Он н- с-- с------ у п----.
O- n- s-- s------ u p----.
Ta ei tohi autos magada. Он н- с-- с------ у а---.
O- n- s-- s------ u a---.
Ta ei tohi rongijaamas magada. Он н- с-- с------ у ж---------- с------.
O- n- s-- s------ u ž---------- s------.
   
Tohime me istuda? См--- л- с----?
S---- l- s----?
Tohime me menüüd saada? См--- л- д----- ј-------?
S---- l- d----- j-------?
Tohime me eraldi maksta? Мо---- л- п------ о-------?
M----- l- p------ o-------?
   

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu "lugema" juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida.

Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige "faili" üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!
Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keelt räägib rohkem kui 160 miljonit inimest. Emakeeleks on see aga vaid umbes 30 miljonile. See on sellepärast, et _______s elab peaaegu 500 erinevat rahvust. Nad räägivad 250 erinevat keelt, mis jagunevad omakorda paljudeks dialektideks. Selline keeleline mitmekesisus võib muidugi probleeme luua. Seetõttu kehtestati tänapäevane _______ keel standardiseeritud rahvuskeelena. Lisaks emakeelele õpetatakse seda kõikides koolides.

_______ keel kuulub austroneesia keelte hulka. Malaisia keelega on see nii lähedalt seotud, et mõlemad keeli peaaegu identseteks peetakse. _______ keele õppimisel on palju eeliseid. Grammmatikareeglid ei ole väga keerulised. Ka õigekirjareeglid ei ole rasked. Hääldusel võib orienteeruda kirjapildist. Paljud _______keelsed sõnad pärinevad teistest keeltest, mis õppimist kergendab. Ja juba varsti saab _______ keel üheks maailma tähtsamatest keeltest!