Vestmik

Tonaalsed keeled

Enamik maailmas räägitavatest keeltest on tonaalsed keeled. Tonaalsete keeltepuhul on tooni kõrgus väga oluline. Toon määrab, mis tähendus sõnal või silbil on. Seega toon kuulub kindlalt sõnaga kokku. Enamik Aasias kõneldavatest keeltest on tonaalsed. Näiteks võib tuua hiina, tai ja vietnami keele. Aafrikas leidub samuti erinevaid tonaalseid keeli. Ka paljud Ameerika põlisrahvaste keeled on tonaalsed. Indoeuroopa keeled sisaldavad enamasti vaid tonaalseid elemente. Näiteks kehtib see rootsi ja serbia keeles. Tooni kõrguste arv on erinevates keeltes erinev. Hiina keeles on neli erinevat tooni. See tähendab, et silbil ma võib olla neli tähendust. Need on ema, kanep, hobune ja käratsem a. Huvitaval kombel mõjutavad tonaalsed keeled ka meie kuulmist. Absoluutset kuulmist uurivad teadustööd on seda tõestanud. Absoluutne kuulmine on võime kuulda helisid täpselt. Absoluutset kuulmist esineb Euroopas ja Põhja-Ameerikas väga harva. Seda on vähem kui ühel 10 000st inimesest. Hiina keelt emakeelena rääkivate inimestega on teisiti. Nende hulgas on absoluutse kuulmisega inimesi 9 korda rohkem. Meil kõigil oli sündides absoluutne kuulmine. Me kasutasime seda, õigesti rääkima õppida. Kahjuks enamik inimesi kaotavad hiljem selle oskuse. Tooni kõrgus on oluline ka muusikas. Eriti oluline on see tonaalsete keeltega kultuurides. Nad peavad järgima meloodiat väga täpselt. Muidu saab ilusast armastuslaulust üks absurdne lugu!