Vestmik

et midagi pidama   »   lv kaut ko vajadzēt

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [septiņdesmit divi]

kaut ko vajadzēt

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
pidama v--adz-t vajadzēt v-j-d-ē- -------- vajadzēt 0
Ma pean kirja ära saatma. M-n---n-----------le. Man jānosūta vēstule. M-n j-n-s-t- v-s-u-e- --------------------- Man jānosūta vēstule. 0
Ma pean hotellile maksma. M-- j--ama-sā -ar -i--n-c-. Man jāsamaksā par viesnīcu. M-n j-s-m-k-ā p-r v-e-n-c-. --------------------------- Man jāsamaksā par viesnīcu. 0
Sa pead varakult tõusma. Tev ag-i----e-a-. Tev agri jāceļas. T-v a-r- j-c-ļ-s- ----------------- Tev agri jāceļas. 0
Sa pead palju töötama. T-v--au---j--t----. Tev daudz jāstrādā. T-v d-u-z j-s-r-d-. ------------------- Tev daudz jāstrādā. 0
Sa pead täpne olema. Tev --bū- ------am. Tev jābūt precīzam. T-v j-b-t p-e-ī-a-. ------------------- Tev jābūt precīzam. 0
Ta peab tankima. Viņam --u--i--a de-vie-a. Viņam jāuzpilda degviela. V-ņ-m j-u-p-l-a d-g-i-l-. ------------------------- Viņam jāuzpilda degviela. 0
Ta peab autot parandama. Vi--------l----ma-ī--. Viņam jāsalabo mašīna. V-ņ-m j-s-l-b- m-š-n-. ---------------------- Viņam jāsalabo mašīna. 0
Ta peab autot pesema. Viņ-- j--om--g--ma-īn-. Viņam jānomazgā mašīna. V-ņ-m j-n-m-z-ā m-š-n-. ----------------------- Viņam jānomazgā mašīna. 0
Ta peab sisseoste tegema. Viņ-- -ā--p---a-. Viņai jāiepērkas. V-ņ-i j-i-p-r-a-. ----------------- Viņai jāiepērkas. 0
Ta peab korterit puhastama. Vi-a- j-u--o-j---īvok-is. Viņai jāuzkopj dzīvoklis. V-ņ-i j-u-k-p- d-ī-o-l-s- ------------------------- Viņai jāuzkopj dzīvoklis. 0
Ta peab pesu ära pesema. V-ņai -āmaz-ā ----. Viņai jāmazgā veļa. V-ņ-i j-m-z-ā v-ļ-. ------------------- Viņai jāmazgā veļa. 0
Me peame kohe kooli minema. M-ms-tū-ī--j-i-t uz skol-. Mums tūlīt jāiet uz skolu. M-m- t-l-t j-i-t u- s-o-u- -------------------------- Mums tūlīt jāiet uz skolu. 0
Me peame kohe tööle minema. M-m- t-l-----i---uz dar-u. Mums tūlīt jāiet uz darbu. M-m- t-l-t j-i-t u- d-r-u- -------------------------- Mums tūlīt jāiet uz darbu. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Mum--tūlī-----e----e--rst-. Mums tūlīt jāiet pie ārsta. M-m- t-l-t j-i-t p-e ā-s-a- --------------------------- Mums tūlīt jāiet pie ārsta. 0
Te peate bussi ootama. Ju-s-jāg-id--a-t-b-s-. Jums jāgaida autobuss. J-m- j-g-i-a a-t-b-s-. ---------------------- Jums jāgaida autobuss. 0
Te peate rongi ootama. Jum- -āg---a vi---en-. Jums jāgaida vilciens. J-m- j-g-i-a v-l-i-n-. ---------------------- Jums jāgaida vilciens. 0
Te peate taksot ootama. Ju-s---gaida-tak-om----. Jums jāgaida taksometrs. J-m- j-g-i-a t-k-o-e-r-. ------------------------ Jums jāgaida taksometrs. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...