Vestmik

et midagi pidama   »   sv måste något

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [sjuttiotvå]

måste något

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
pidama måste måste m-s-e ----- måste 0
Ma pean kirja ära saatma. J-- måste-s-ic-a-iv-g b-e-et. Jag måste skicka iväg brevet. J-g m-s-e s-i-k- i-ä- b-e-e-. ----------------------------- Jag måste skicka iväg brevet. 0
Ma pean hotellile maksma. J-g-m---e--eta-- hot-l-et. Jag måste betala hotellet. J-g m-s-e b-t-l- h-t-l-e-. -------------------------- Jag måste betala hotellet. 0
Sa pead varakult tõusma. Du --st- -- --p----ig-. Du måste gå upp tidigt. D- m-s-e g- u-p t-d-g-. ----------------------- Du måste gå upp tidigt. 0
Sa pead palju töötama. D- ---t- arbe-a m---e-. Du måste arbeta mycket. D- m-s-e a-b-t- m-c-e-. ----------------------- Du måste arbeta mycket. 0
Sa pead täpne olema. Du-m-ste-vara-p---tli-. Du måste vara punktlig. D- m-s-e v-r- p-n-t-i-. ----------------------- Du måste vara punktlig. 0
Ta peab tankima. H----ås-e ta-ka. Han måste tanka. H-n m-s-e t-n-a- ---------------- Han måste tanka. 0
Ta peab autot parandama. Ha- --s-------r-ra --len. Han måste reparera bilen. H-n m-s-e r-p-r-r- b-l-n- ------------------------- Han måste reparera bilen. 0
Ta peab autot pesema. Ha- ----e -vät---bil--. Han måste tvätta bilen. H-n m-s-e t-ä-t- b-l-n- ----------------------- Han måste tvätta bilen. 0
Ta peab sisseoste tegema. H-n-m-st--h-nd-a. Hon måste handla. H-n m-s-e h-n-l-. ----------------- Hon måste handla. 0
Ta peab korterit puhastama. H-n---s-e-s--d----gen-e-e-. Hon måste städa lägenheten. H-n m-s-e s-ä-a l-g-n-e-e-. --------------------------- Hon måste städa lägenheten. 0
Ta peab pesu ära pesema. Hon----t- t-ä----t----e-. Hon måste tvätta tvätten. H-n m-s-e t-ä-t- t-ä-t-n- ------------------------- Hon måste tvätta tvätten. 0
Me peame kohe kooli minema. V---å--e s-a-t--- t--l ---l-n. Vi måste snart gå till skolan. V- m-s-e s-a-t g- t-l- s-o-a-. ------------------------------ Vi måste snart gå till skolan. 0
Me peame kohe tööle minema. V---å--e sna-t-g- t----a-b-tet. Vi måste snart gå till arbetet. V- m-s-e s-a-t g- t-l- a-b-t-t- ------------------------------- Vi måste snart gå till arbetet. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Vi----t--sn-r- -å----l----aren. Vi måste snart gå till läkaren. V- m-s-e s-a-t g- t-l- l-k-r-n- ------------------------------- Vi måste snart gå till läkaren. 0
Te peate bussi ootama. Ni--ås-e --nta-på--u--e-. Ni måste vänta på bussen. N- m-s-e v-n-a p- b-s-e-. ------------------------- Ni måste vänta på bussen. 0
Te peate rongi ootama. Ni-må--e-vä-ta på-tåge-. Ni måste vänta på tåget. N- m-s-e v-n-a p- t-g-t- ------------------------ Ni måste vänta på tåget. 0
Te peate taksot ootama. N---å-t----n-- p- --xin. Ni måste vänta på taxin. N- m-s-e v-n-a p- t-x-n- ------------------------ Ni måste vänta på taxin. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...