Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   lv kaut ko pamatot 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [septiņdesmit seši]

kaut ko pamatot 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Kāp-c-tu ne-tnāci? Kāpēc tu neatnāci? K-p-c t- n-a-n-c-? ------------------ Kāpēc tu neatnāci? 0
Ma olin haige. Es --j-------. Es biju slima. E- b-j- s-i-a- -------------- Es biju slima. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Es-n-a---c-,--o --j---l-m-. Es neatnācu, jo biju slima. E- n-a-n-c-, j- b-j- s-i-a- --------------------------- Es neatnācu, jo biju slima. 0
Miks ta ei tulnud? Kā-ē-------n-at-ā-a? Kāpēc viņa neatnāca? K-p-c v-ņ- n-a-n-c-? -------------------- Kāpēc viņa neatnāca? 0
Ta oli väsinud. V-ņ--bij--nog-rus-. Viņa bija nogurusi. V-ņ- b-j- n-g-r-s-. ------------------- Viņa bija nogurusi. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Vi-a---at-ā--- jo--i-- n---rus-. Viņa neatnāca, jo bija nogurusi. V-ņ- n-a-n-c-, j- b-j- n-g-r-s-. -------------------------------- Viņa neatnāca, jo bija nogurusi. 0
Miks ta ei tulnud? Kāpē- viņš-n--tn--a? Kāpēc viņš neatnāca? K-p-c v-ņ- n-a-n-c-? -------------------- Kāpēc viņš neatnāca? 0
Tal ei olnud tuju. Viņ---ne-i---------n--. Viņam nebija vēlēšanās. V-ņ-m n-b-j- v-l-š-n-s- ----------------------- Viņam nebija vēlēšanās. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. Viņ--n-----ca,-j---iņ-m nebi-a----ē----s. Viņš neatnāca, jo viņam nebija vēlēšanās. V-ņ- n-a-n-c-, j- v-ņ-m n-b-j- v-l-š-n-s- ----------------------------------------- Viņš neatnāca, jo viņam nebija vēlēšanās. 0
Miks te ei tulnud? Kā-ēc j-s -eat---ā-? Kāpēc jūs neatnācāt? K-p-c j-s n-a-n-c-t- -------------------- Kāpēc jūs neatnācāt? 0
Meie auto on katki. Mū-u--a-īn- s---īsa. Mūsu mašīna saplīsa. M-s- m-š-n- s-p-ī-a- -------------------- Mūsu mašīna saplīsa. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Mē- n--tnācā-- -o mūs---a-īn----plīsa. Mēs neatnācām, jo mūsu mašīna saplīsa. M-s n-a-n-c-m- j- m-s- m-š-n- s-p-ī-a- -------------------------------------- Mēs neatnācām, jo mūsu mašīna saplīsa. 0
Miks need inimesed ei tulnud? Kāpē--ļa---- -e-tnāc-? Kāpēc ļaudis neatnāca? K-p-c ļ-u-i- n-a-n-c-? ---------------------- Kāpēc ļaudis neatnāca? 0
Nad jäid rongist maha. V--- n-ka--j- v-l--en-. Viņi nokavēja vilcienu. V-ņ- n-k-v-j- v-l-i-n-. ----------------------- Viņi nokavēja vilcienu. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. V-ņi -e---ā--- jo -ok--ēj- -i----n-. Viņi neatnāca, jo nokavēja vilcienu. V-ņ- n-a-n-c-, j- n-k-v-j- v-l-i-n-. ------------------------------------ Viņi neatnāca, jo nokavēja vilcienu. 0
Miks sa ei tulnud? Kā--c tu n----ā--? Kāpēc tu neatnāci? K-p-c t- n-a-n-c-? ------------------ Kāpēc tu neatnāci? 0
Ma ei tohtinud. Es-n-----s--j-. Es nedrīkstēju. E- n-d-ī-s-ē-u- --------------- Es nedrīkstēju. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. E--neat-ācu- ------r---t-j-. Es neatnācu, jo nedrīkstēju. E- n-a-n-c-, j- n-d-ī-s-ē-u- ---------------------------- Es neatnācu, jo nedrīkstēju. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...