Vestmik

et Koolis   »   sv I skolan

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [fyra]

I skolan

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kus me oleme? V------v-? Var är vi? V-r ä- v-? ---------- Var är vi? 0
Me oleme koolis. V--är---s-ol-n. Vi är i skolan. V- ä- i s-o-a-. --------------- Vi är i skolan. 0
Meil käib tund. V- -ar------on. Vi har lektion. V- h-r l-k-i-n- --------------- Vi har lektion. 0
Need on õpilased. D-t--ä- -r ---ve-na. Det där är eleverna. D-t d-r ä- e-e-e-n-. -------------------- Det där är eleverna. 0
See on õpetaja. D-t--ä- ä-----a------. Det där är lärarinnan. D-t d-r ä- l-r-r-n-a-. ---------------------- Det där är lärarinnan. 0
See on klass. De---ä-------a----. Det där är klassen. D-t d-r ä- k-a-s-n- ------------------- Det där är klassen. 0
Mida me teeme? V-d --- -i? Vad gör vi? V-d g-r v-? ----------- Vad gör vi? 0
Me õpime. V- lär -s-. Vi lär oss. V- l-r o-s- ----------- Vi lär oss. 0
Me õpime keelt. Vi l-- oss ett --rå-. Vi lär oss ett språk. V- l-r o-s e-t s-r-k- --------------------- Vi lär oss ett språk. 0
Ma õpin inglise keelt. Ja----r -ig----e-s-a. Jag lär mig engelska. J-g l-r m-g e-g-l-k-. --------------------- Jag lär mig engelska. 0
Sa õpid hispaania keelt. Du -är--ig-span---. Du lär dig spanska. D- l-r d-g s-a-s-a- ------------------- Du lär dig spanska. 0
Ta õpib saksa keelt. Han -är---g ty-k-. Han lär sig tyska. H-n l-r s-g t-s-a- ------------------ Han lär sig tyska. 0
Me õpime prantsuse keelt. V- lä- -ss--r-ns-a. Vi lär oss franska. V- l-r o-s f-a-s-a- ------------------- Vi lär oss franska. 0
Te õpite itaalia keelt. Ni lä- e--i--l-e-s-a. Ni lär er italienska. N- l-r e- i-a-i-n-k-. --------------------- Ni lär er italienska. 0
Nad õpivad vene keelt. D--lär---g rys--. De lär sig ryska. D- l-r s-g r-s-a- ----------------- De lär sig ryska. 0
Keeli õppida on huvitav. At- --ra --- -p-----r-----e-sa--. Att lära sig språk är intressant. A-t l-r- s-g s-r-k ä- i-t-e-s-n-. --------------------------------- Att lära sig språk är intressant. 0
Me tahame inimesi mõista. Vi--i-- fö--t- m-nn--k-r. Vi vill förstå människor. V- v-l- f-r-t- m-n-i-k-r- ------------------------- Vi vill förstå människor. 0
Me tahame inimestega rääkida. Vi---l- tala-m-- m--n----r. Vi vill tala med människor. V- v-l- t-l- m-d m-n-i-k-r- --------------------------- Vi vill tala med människor. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.