Vestmik

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...