Vestmik

et Linnas   »   da I byen

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [femogtyve]

I byen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. J-g sk---ti- s-----ne-. Jeg skal til stationen. J-g s-a- t-l s-a-i-n-n- ----------------------- Jeg skal til stationen. 0
Ma sooviks lennujaama minna. J-----al ----luf--a-n--. Jeg skal til lufthavnen. J-g s-a- t-l l-f-h-v-e-. ------------------------ Jeg skal til lufthavnen. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Jeg sk-l t-l---ntru-. Jeg skal til centrum. J-g s-a- t-l c-n-r-m- --------------------- Jeg skal til centrum. 0
Kuidas saan ma rongijaama? H--rd-n--o--e- jeg t-l ---tion--? Hvordan kommer jeg til stationen? H-o-d-n k-m-e- j-g t-l s-a-i-n-n- --------------------------------- Hvordan kommer jeg til stationen? 0
Kuidas saan ma lennujaama? H--rdan --m-e- jeg til-l--t---ne-? Hvordan kommer jeg til lufthavnen? H-o-d-n k-m-e- j-g t-l l-f-h-v-e-? ---------------------------------- Hvordan kommer jeg til lufthavnen? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Hvor-a- -om-er -eg-------n-ru-? Hvordan kommer jeg til centrum? H-o-d-n k-m-e- j-g t-l c-n-r-m- ------------------------------- Hvordan kommer jeg til centrum? 0
Mul on taksot vaja. J-- -a--b-u--for en-taxa. Jeg har brug for en taxa. J-g h-r b-u- f-r e- t-x-. ------------------------- Jeg har brug for en taxa. 0
Mul on linnakaarti vaja. J-- --r-bru--fo--e----rt--v-r--y--. Jeg har brug for et kort over byen. J-g h-r b-u- f-r e- k-r- o-e- b-e-. ----------------------------------- Jeg har brug for et kort over byen. 0
Mul on hotelli vaja. Je--h---b--g-f-r -- --te-. Jeg har brug for et hotel. J-g h-r b-u- f-r e- h-t-l- -------------------------- Jeg har brug for et hotel. 0
Ma sooviks autot rentida. Jeg--i---er--------en----. Jeg vil gerne leje en bil. J-g v-l g-r-e l-j- e- b-l- -------------------------- Jeg vil gerne leje en bil. 0
Siin on mu krediitkaart. Her ----it k---i--o--. Her er mit kreditkort. H-r e- m-t k-e-i-k-r-. ---------------------- Her er mit kreditkort. 0
Siin on mu juhiluba. Her -r ----------rt. Her er mit kørekort. H-r e- m-t k-r-k-r-. -------------------- Her er mit kørekort. 0
Mis on linnas vaadata? H-ad sk-l -a- se-i-b--n? Hvad skal man se i byen? H-a- s-a- m-n s- i b-e-? ------------------------ Hvad skal man se i byen? 0
Minge vanalinna. G--he- til -e- ga--- ---el. Gå hen til den gamle bydel. G- h-n t-l d-n g-m-e b-d-l- --------------------------- Gå hen til den gamle bydel. 0
Tehke linnas ringsõit. T-- p----n--u- i -ye-. Tag på rundtur i byen. T-g p- r-n-t-r i b-e-. ---------------------- Tag på rundtur i byen. 0
Minge sadamasse. Gå-ne- -il-------. Gå ned til havnen. G- n-d t-l h-v-e-. ------------------ Gå ned til havnen. 0
Tehke sadamaringsõit. Tag-på----n--un-----. Tag på havnerundfart. T-g p- h-v-e-u-d-a-t- --------------------- Tag på havnerundfart. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Hv---e--e-ærdighede- er-d-r e---r-? Hvilke seværdigheder er der ellers? H-i-k- s-v-r-i-h-d-r e- d-r e-l-r-? ----------------------------------- Hvilke seværdigheder er der ellers? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!