Vestmik

et Restoranis 2   »   da På restaurant 2

30 [kolmkümmend]

Restoranis 2

Restoranis 2

30 [tredive]

På restaurant 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Üks õunamahl, palun. En-æbleju-c-- ---. En æblejuice, tak. E- æ-l-j-i-e- t-k- ------------------ En æblejuice, tak. 0
Üks limonaad, palun. En-----va-d- -ak. En sodavand, tak. E- s-d-v-n-, t-k- ----------------- En sodavand, tak. 0
Üks tomatimahl, palun. Et -la- -o-a-j--c-, ta-. Et glas tomatjuice, tak. E- g-a- t-m-t-u-c-, t-k- ------------------------ Et glas tomatjuice, tak. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi punast veini. Je--v-l-g-rn- h-ve-et--l----ød-i-. Jeg vil gerne have et glas rødvin. J-g v-l g-r-e h-v- e- g-a- r-d-i-. ---------------------------------- Jeg vil gerne have et glas rødvin. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi valget veini. J---v-l--e-n- hav- e---las -v-----. Jeg vil gerne have et glas hvidvin. J-g v-l g-r-e h-v- e- g-a- h-i-v-n- ----------------------------------- Jeg vil gerne have et glas hvidvin. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi šampust. Jeg -il-gern--hav- -n-fl--k- c--m--g-e. Jeg vil gerne have en flaske champagne. J-g v-l g-r-e h-v- e- f-a-k- c-a-p-g-e- --------------------------------------- Jeg vil gerne have en flaske champagne. 0
Meeldib sulle kala? Ka---u l-d- f--k? Kan du lide fisk? K-n d- l-d- f-s-? ----------------- Kan du lide fisk? 0
Meeldib sulle loomaliha? K-n du -id--------d? Kan du lide oksekød? K-n d- l-d- o-s-k-d- -------------------- Kan du lide oksekød? 0
Meeldib sulle sealiha? Ka-----lid-----n----? Kan du lide svinekød? K-n d- l-d- s-i-e-ø-? --------------------- Kan du lide svinekød? 0
Ma sooviksin midagi ilma lihata. J---vi--ge--- ha---noget-uden-kø-. Jeg vil gerne have noget uden kød. J-g v-l g-r-e h-v- n-g-t u-e- k-d- ---------------------------------- Jeg vil gerne have noget uden kød. 0
Ma sooviksin köögiviljavalikut. J--------er-e-hav- e- -a-ler-e- -rønts-ger. Jeg vil gerne have en tallerken grøntsager. J-g v-l g-r-e h-v- e- t-l-e-k-n g-ø-t-a-e-. ------------------------------------------- Jeg vil gerne have en tallerken grøntsager. 0
Ma sooviksin midagi, millega ei lähe kaua aega. J-- -i- g---e h-ve nog--,-der-i-k- --ger s- la-g--id. Jeg vil gerne have noget, der ikke tager så lang tid. J-g v-l g-r-e h-v- n-g-t- d-r i-k- t-g-r s- l-n- t-d- ----------------------------------------------------- Jeg vil gerne have noget, der ikke tager så lang tid. 0
Soovite te seda riisiga? V---du----e---s -i-? Vil du have ris til? V-l d- h-v- r-s t-l- -------------------- Vil du have ris til? 0
Soovite te seda nuudlitega? V-l -- h-v- -p-g-------i-? Vil du have spaghetti til? V-l d- h-v- s-a-h-t-i t-l- -------------------------- Vil du have spaghetti til? 0
Soovite te seda kartulitega? V-l -u ha----ar-o-l-----l? Vil du have kartofler til? V-l d- h-v- k-r-o-l-r t-l- -------------------------- Vil du have kartofler til? 0
See ei maitse mulle. J---synes --ke---t-smag-r-g-d-. Jeg synes ikke det smager godt. J-g s-n-s i-k- d-t s-a-e- g-d-. ------------------------------- Jeg synes ikke det smager godt. 0
Toit on külm. M--en----ko-d. Maden er kold. M-d-n e- k-l-. -------------- Maden er kold. 0
Ma ei tellinud seda. D-- h-- ----ik-- be-ti-t. Det har jeg ikke bestilt. D-t h-r j-g i-k- b-s-i-t- ------------------------- Det har jeg ikke bestilt. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja reklaamid

Reklaam esindab teatud vormis kommunikatsiooni. Ta soovib luua kontakti tootjate ja tarbijate vahel. Nagu igat tüüpi suhtluses on ka reklaamil pikk ajalugu. Poliitikud ja kõrtsid kasutasid reklaame juba antiikajal. Reklaami keeles kasutatakse kindlaid retoorikavõtteid. Kuna sellel on eesmärk ja on niisiis planeeritud kommunikatsioon. Meid kui tarbijaid tuleb teavitada; meie huvi tuleb püüda. Aga ennekõike peame me tahtma toodet ja seda siis osta. Seetõttu on tavaliselt reklaamikeel väga lihtne. Kasutatakse vähe sõnu ja lihtsakoelisi loosungeid. Siis peaks meie mälu suutma hästi säilitada kuulutuse sisu. Väga sageli kasutatakse teatud tüüpi sõnu nagu omadussõnu ja ülivõrret. Toodet kirjeldatakse kui eriti kasulikku. Seetõttu on reklaami keelt tavaliselt väga positiivne. Huvitaval kombel mõjutab reklaami keelt alati kohalik kultuur. See tähendab, et reklaami keel räägib meile palju erinevatest ühiskondadest. Tänapäeval domineerivad paljudes riikides mõisted nagu ‘ilu’ ja ‘noorus’. Sõnad ‘tulevik’ ja ‘turvalisus’ esinevad samuti tihti. Lääne ühiskondades on eriti populaarne inglise keel. Inglise keelt peetakse kaasaegseks ning rahvusvaheliseks. Seepärast mõjub antud keel hästi tehnikatoodete reklaamimisel. Romaani keeltest pärit sõnad tähistavad mõnulemist ja kirge. Eriti populaarne on neid kasutada toiduainete ja kosmeetika reklaamimisel. Dialektide kasutamisel soovitakse rõhutada kodumaiseid ja traditsioonilisi väärtusi. Toodete nimetused on sageli neologismid või välja mõeldud sõnad. Nad on tavaliselt tähenduseta, kuid meeldiva kõlaga. Kuid mõned tootenimetused suudavad ka tõelist karjääri teha! Üks tolmuimeja nimi on muutunud isegi tegusõnaks – to hoover ! (ing k. tolmu imema)
Kas sa teadsid?
Hollandi keel kuulub läänegermaani keelte gruppi. See tähendab, et see on lähedalt suguluses saksa ja inglise keelega. Hollandi keel on emakeeleks umbes 25 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Hollandis ja Belgias. Aga ka Indoneesias ja Surinamel räägitakse hollandi keelt. See on sellepärast, et Holland oli varem koloniaalvõim. Sellega pani hollandi keel aluse erinevatele kreooli keeltele. Ka Lõuna-Aafrika afrikaansi keel tekkis hollandi keelest. See on germaani keeleperekonna noorim liige. Hollandi keelele on iseloomulikud paljud sõnad teistest keeltest. Varem oli eriti suur mõju prantsuse keelel. Ka saksa keelest võeti tihti sõnu üle. Juba mõningaid aastakümneid tuleb aina rohkem inglisekeelseid mõisteid juurde. Mõned inimesed kardavad seetõttu, et hollandi keel tulevikus täiesti haihtub.