Vestmik

et Postkontoris   »   da På posthuset

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [nioghalvtreds]

På posthuset

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? H--r-e- de--næ----te-po-t-u-? Hvor er det nærmeste posthus? H-o- e- d-t n-r-e-t- p-s-h-s- ----------------------------- Hvor er det nærmeste posthus? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? H-or--ang--e- d-- --l -e--n-r--s-- ---t-us? Hvor langt er der til det nærmeste posthus? H-o- l-n-t e- d-r t-l d-t n-r-e-t- p-s-h-s- ------------------------------------------- Hvor langt er der til det nærmeste posthus? 0
Kus on lähim kirjakast? H--r -r den--ærme-t--postkasse? Hvor er den nærmeste postkasse? H-o- e- d-n n-r-e-t- p-s-k-s-e- ------------------------------- Hvor er den nærmeste postkasse? 0
Mul on paari postmarki vaja. J-g -ar --ug -or--t p-r f-i--rk--. Jeg har brug for et par frimærker. J-g h-r b-u- f-r e- p-r f-i-æ-k-r- ---------------------------------- Jeg har brug for et par frimærker. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. T-l et -----o-- o- ---b--v. Til et postkort og et brev. T-l e- p-s-k-r- o- e- b-e-. --------------------------- Til et postkort og et brev. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? H--- k---er---rt--n-t-l -mer---? Hvad koster portoen til Amerika? H-a- k-s-e- p-r-o-n t-l A-e-i-a- -------------------------------- Hvad koster portoen til Amerika? 0
Kui raske on see pakk? H-o--t-n--er pak-e-? Hvor tung er pakken? H-o- t-n- e- p-k-e-? -------------------- Hvor tung er pakken? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? Ka- j-g -e-de-den---- l--t--st? Kan jeg sende den med luftpost? K-n j-g s-n-e d-n m-d l-f-p-s-? ------------------------------- Kan jeg sende den med luftpost? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? H-or----g--varer --t---den -en-a--o--e-? Hvor længe varer det inden den ankommer? H-o- l-n-e v-r-r d-t i-d-n d-n a-k-m-e-? ---------------------------------------- Hvor længe varer det inden den ankommer? 0
Kus ma helistada saan? Hvo--k-n--------e---e-e? Hvor kan jeg telefonere? H-o- k-n j-g t-l-f-n-r-? ------------------------ Hvor kan jeg telefonere? 0
Kus on lähim telefon? H--r e----- ----e-te --l---n---s? Hvor er den nærmeste telefonboks? H-o- e- d-n n-r-e-t- t-l-f-n-o-s- --------------------------------- Hvor er den nærmeste telefonboks? 0
Kas teil on telefonikaarte? Ha--du tel--o-kort? Har du telefonkort? H-r d- t-l-f-n-o-t- ------------------- Har du telefonkort? 0
Kas teil on telefoniraamatut? Har du en-te-efonb--? Har du en telefonbog? H-r d- e- t-l-f-n-o-? --------------------- Har du en telefonbog? 0
Teate te Austria suunakoodi? K--de- du-Østr--- --ndek-de? Kender du Østrigs landekode? K-n-e- d- Ø-t-i-s l-n-e-o-e- ---------------------------- Kender du Østrigs landekode? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. Et---eb-i-----g-s-r li-e-ef-er. Et øjeblik, jeg ser lige efter. E- ø-e-l-k- j-g s-r l-g- e-t-r- ------------------------------- Et øjeblik, jeg ser lige efter. 0
Liin on pidevalt hõivatud. Nu--eret--r -e-- -iden op-ag-t. Nummeret er hele tiden optaget. N-m-e-e- e- h-l- t-d-n o-t-g-t- ------------------------------- Nummeret er hele tiden optaget. 0
Millise numbri te valisite? H--l-et ---m-- -a- d- t-ste-? Hvilket nummer har du tastet? H-i-k-t n-m-e- h-r d- t-s-e-? ----------------------------- Hvilket nummer har du tastet? 0
Te peate esimesena nulli valima! Du sk-l før-t --eje n--! Du skal først dreje nul! D- s-a- f-r-t d-e-e n-l- ------------------------ Du skal først dreje nul! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!