Vestmik

et Tuttavaks saama   »   da Lære at kende

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [tre]

Lære at kende

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Tere! H--! Hej! H-j- ---- Hej! 0
Tere päevast! G-d---! Goddag! G-d-a-! ------- Goddag! 0
Kuidas läheb? H---d-n---r ---? Hvordan går det? H-o-d-n g-r d-t- ---------------- Hvordan går det? 0
Tulete te Euroopast? K-m--- ---f-- Europa? Kommer du fra Europa? K-m-e- d- f-a E-r-p-? --------------------- Kommer du fra Europa? 0
Tulete te Ameerikast? K--m-- -u---a-Ame--ka? Kommer du fra Amerika? K-m-e- d- f-a A-e-i-a- ---------------------- Kommer du fra Amerika? 0
Tulete te Aasiast? Komm----- --a----e-? Kommer du fra Asien? K-m-e- d- f-a A-i-n- -------------------- Kommer du fra Asien? 0
Millises hotellis te peatute? Hvilket -ot-l-bo- du---? Hvilket hotel bor du på? H-i-k-t h-t-l b-r d- p-? ------------------------ Hvilket hotel bor du på? 0
Kui kaua te siin juba olete? Hv-r -æn----a- du-vær-- ---? Hvor længe har du været her? H-o- l-n-e h-r d- v-r-t h-r- ---------------------------- Hvor længe har du været her? 0
Kui kauaks te jääte? Hv----æ-ge ---v-r--u? Hvor længe bliver du? H-o- l-n-e b-i-e- d-? --------------------- Hvor længe bliver du? 0
Kas teile meeldib siin? Syne- ----o-t -m---e--t? Synes du godt om stedet? S-n-s d- g-d- o- s-e-e-? ------------------------ Synes du godt om stedet? 0
Olete te siin puhkusel? Er----h---p--fer--? Er du her på ferie? E- d- h-r p- f-r-e- ------------------- Er du her på ferie? 0
Külastage mind kunagi! D--e- --lk--m-- -il--t --søg- m--. Du er velkommen til at besøge mig. D- e- v-l-o-m-n t-l a- b-s-g- m-g- ---------------------------------- Du er velkommen til at besøge mig. 0
Siin on minu aadress. H-- -r m-n-a-re-s-. Her er min adresse. H-r e- m-n a-r-s-e- ------------------- Her er min adresse. 0
Kas näeme homme? S-s--- ----r--n? Ses vi i morgen? S-s v- i m-r-e-? ---------------- Ses vi i morgen? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Je--ha--d----rre--llere-- -n-a-----. Jeg har desværre allerede en aftale. J-g h-r d-s-æ-r- a-l-r-d- e- a-t-l-. ------------------------------------ Jeg har desværre allerede en aftale. 0
Hüvasti! Fa-vel! Farvel! F-r-e-! ------- Farvel! 0
Nägemiseni! På -e-s-n. På gensyn. P- g-n-y-. ---------- På gensyn. 0
Varsti näeme! Vi----! Vi ses! V- s-s- ------- Vi ses! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!