Vestmik

et Omadussõnad 1   »   da Adjektiver 1

78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

Omadussõnad 1

78 [otteoghalvfjerds]

Adjektiver 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
vana naine e- gamme--k-in-e en gammel kvinde e- g-m-e- k-i-d- ---------------- en gammel kvinde 0
paks naine en tyk-kv--de en tyk kvinde e- t-k k-i-d- ------------- en tyk kvinde 0
uudishimulik naine e---y--er-i----i-de en nysgerrig kvinde e- n-s-e-r-g k-i-d- ------------------- en nysgerrig kvinde 0
uus auto e- n- --l en ny bil e- n- b-l --------- en ny bil 0
kiire auto en--u-ti- --l en hurtig bil e- h-r-i- b-l ------------- en hurtig bil 0
mugav auto en -om-or-ab---b-l en komfortabel bil e- k-m-o-t-b-l b-l ------------------ en komfortabel bil 0
sinine kleit e- --å---o-e en blå kjole e- b-å k-o-e ------------ en blå kjole 0
punane kleit e- -ød---ole en rød kjole e- r-d k-o-e ------------ en rød kjole 0
roheline kleit e---r-- k-o-e en grøn kjole e- g-ø- k-o-e ------------- en grøn kjole 0
must kott en-s----ta--e en sort taske e- s-r- t-s-e ------------- en sort taske 0
pruun kott en-br-n ta-ke en brun taske e- b-u- t-s-e ------------- en brun taske 0
valge kott e--h--d-----e en hvid taske e- h-i- t-s-e ------------- en hvid taske 0
toredad inimesed rar--menn-s-er rare mennesker r-r- m-n-e-k-r -------------- rare mennesker 0
viisakad inimesed hø-l-g- m--n---er høflige mennesker h-f-i-e m-n-e-k-r ----------------- høflige mennesker 0
huvitavad inimesed i----essante --nn--k-r interessante mennesker i-t-r-s-a-t- m-n-e-k-r ---------------------- interessante mennesker 0
armsad lapsed s-de--ørn søde børn s-d- b-r- --------- søde børn 0
ulakad lapsed fr-k---bø-n frække børn f-æ-k- b-r- ----------- frække børn 0
head lapsed a--ig---ø-n artige børn a-t-g- b-r- ----------- artige børn 0

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada. Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal ‘vaid’ vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...