Vestmik

et Linnas   »   bg В града

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [двайсет и пет]

25 [dvayset i pet]

В града

[V grada]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Би- и-кал --и-к-ла -а--т-д-----------. Бих искал / искала да отида на гарата. Б-х и-к-л / и-к-л- д- о-и-а н- г-р-т-. -------------------------------------- Бих искал / искала да отида на гарата. 0
B-k--i-ka- - -s--l---a-ot-da -a-ga--ta. Bikh iskal / iskala da otida na garata. B-k- i-k-l / i-k-l- d- o-i-a n- g-r-t-. --------------------------------------- Bikh iskal / iskala da otida na garata.
Ma sooviks lennujaama minna. Б-х--ска------кала--а-от--а на--ети---о. Бих искал / искала да отида на летището. Б-х и-к-л / и-к-л- д- о-и-а н- л-т-щ-т-. ---------------------------------------- Бих искал / искала да отида на летището. 0
Bik- -ska- /-isk-la--a o-id--n- -e-i-h-he--. Bikh iskal / iskala da otida na letishcheto. B-k- i-k-l / i-k-l- d- o-i-a n- l-t-s-c-e-o- -------------------------------------------- Bikh iskal / iskala da otida na letishcheto.
Ma sooviks kesklinna minna. Б-- и--а--/ ----ла----отид--- --н---а--- -рада. Бих искал / искала да отида в центъра на града. Б-х и-к-л / и-к-л- д- о-и-а в ц-н-ъ-а н- г-а-а- ----------------------------------------------- Бих искал / искала да отида в центъра на града. 0
B-k- -s--l-- -s-ala-d--ot-da - --en--r--n--g----. Bikh iskal / iskala da otida v tsentyra na grada. B-k- i-k-l / i-k-l- d- o-i-a v t-e-t-r- n- g-a-a- ------------------------------------------------- Bikh iskal / iskala da otida v tsentyra na grada.
Kuidas saan ma rongijaama? К-- д--ст-г-а -о гарат-? Как да стигна до гарата? К-к д- с-и-н- д- г-р-т-? ------------------------ Как да стигна до гарата? 0
Kak--a stig---d- ga-a-a? Kak da stigna do garata? K-k d- s-i-n- d- g-r-t-? ------------------------ Kak da stigna do garata?
Kuidas saan ma lennujaama? К-- д--ст--на----ле------? Как да стигна до летището? К-к д- с-и-н- д- л-т-щ-т-? -------------------------- Как да стигна до летището? 0
Kak da--tig-- d--l-t---ch---? Kak da stigna do letishcheto? K-k d- s-i-n- d- l-t-s-c-e-o- ----------------------------- Kak da stigna do letishcheto?
Kuidas saan ma kesklinna? К----- стиг-- д- ц-нтъ-- -- --а--? Как да стигна до центъра на града? К-к д- с-и-н- д- ц-н-ъ-а н- г-а-а- ---------------------------------- Как да стигна до центъра на града? 0
K-k ---s--g-a-do--s----r- ---g--da? Kak da stigna do tsentyra na grada? K-k d- s-i-n- d- t-e-t-r- n- g-a-a- ----------------------------------- Kak da stigna do tsentyra na grada?
Mul on taksot vaja. Трябва -и --к--. Трябва ми такси. Т-я-в- м- т-к-и- ---------------- Трябва ми такси. 0
Tr--bva--i--a--i. Tryabva mi taksi. T-y-b-a m- t-k-i- ----------------- Tryabva mi taksi.
Mul on linnakaarti vaja. Трябва--и-к-р-- -а -р--а. Трябва ми карта на града. Т-я-в- м- к-р-а н- г-а-а- ------------------------- Трябва ми карта на града. 0
T-y-b-- -i--ar-- na --ada. Tryabva mi karta na grada. T-y-b-a m- k-r-a n- g-a-a- -------------------------- Tryabva mi karta na grada.
Mul on hotelli vaja. Трябв- -- ---е-. Трябва ми хотел. Т-я-в- м- х-т-л- ---------------- Трябва ми хотел. 0
T----v- mi---ot--. Tryabva mi khotel. T-y-b-a m- k-o-e-. ------------------ Tryabva mi khotel.
Ma sooviks autot rentida. Бих и--ал-/-и--а-а-да-н-е---к--а. Бих искал / искала да наема кола. Б-х и-к-л / и-к-л- д- н-е-а к-л-. --------------------------------- Бих искал / искала да наема кола. 0
Bikh-i-ka- - is-ala--a -aema k--a. Bikh iskal / iskala da naema kola. B-k- i-k-l / i-k-l- d- n-e-a k-l-. ---------------------------------- Bikh iskal / iskala da naema kola.
Siin on mu krediitkaart. Ето---е-итн-та -и-кар-а. Ето кредитната ми карта. Е-о к-е-и-н-т- м- к-р-а- ------------------------ Ето кредитната ми карта. 0
E-o k---itn--a m--kar-a. Eto kreditnata mi karta. E-o k-e-i-n-t- m- k-r-a- ------------------------ Eto kreditnata mi karta.
Siin on mu juhiluba. Ет- ш--ьо-с--та ми -н--ка. Ето шофьорската ми книжка. Е-о ш-ф-о-с-а-а м- к-и-к-. -------------------------- Ето шофьорската ми книжка. 0
Et--sho-ьor----- m- -nizhk-. Eto shofьorskata mi knizhka. E-o s-o-ь-r-k-t- m- k-i-h-a- ---------------------------- Eto shofьorskata mi knizhka.
Mis on linnas vaadata? Какв--м-ж--да-с--в-д- в г---а? Какво може да се види в града? К-к-о м-ж- д- с- в-д- в г-а-а- ------------------------------ Какво може да се види в града? 0
K-k-- moz---da-s- vidi - --ada? Kakvo mozhe da se vidi v grada? K-k-o m-z-e d- s- v-d- v g-a-a- ------------------------------- Kakvo mozhe da se vidi v grada?
Minge vanalinna. И-е---в-стария град. Идете в стария град. И-е-е в с-а-и- г-а-. -------------------- Идете в стария град. 0
I---e-----ariy- ---d. Idete v stariya grad. I-e-e v s-a-i-a g-a-. --------------------- Idete v stariya grad.
Tehke linnas ringsõit. Н-п--в-т- ----о--- н- гра-а. Направете обиколка на града. Н-п-а-е-е о-и-о-к- н- г-а-а- ---------------------------- Направете обиколка на града. 0
N---ave-e ob-kolka -a-g--d-. Napravete obikolka na grada. N-p-a-e-e o-i-o-k- n- g-a-a- ---------------------------- Napravete obikolka na grada.
Minge sadamasse. И-е---на -ри----и--то. Идете на пристанището. И-е-е н- п-и-т-н-щ-т-. ---------------------- Идете на пристанището. 0
Id--- n----ista-is-c-e-o. Idete na pristanishcheto. I-e-e n- p-i-t-n-s-c-e-o- ------------------------- Idete na pristanishcheto.
Tehke sadamaringsõit. На-р--е-- ------к---- -рист--ищ---. Направете обиколка на пристанището. Н-п-а-е-е о-и-о-к- н- п-и-т-н-щ-т-. ----------------------------------- Направете обиколка на пристанището. 0
Nap----te-obikol-a-n---r-st---shc-et-. Napravete obikolka na pristanishcheto. N-p-a-e-e o-i-o-k- n- p-i-t-n-s-c-e-o- -------------------------------------- Napravete obikolka na pristanishcheto.
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Какви д--ги-з-бел--ит---ос-и-и---? Какви други забележителности има ? К-к-и д-у-и з-б-л-ж-т-л-о-т- и-а ? ---------------------------------- Какви други забележителности има ? 0
Ka--i----g- -ab--e-h--e---st- -m- ? Kakvi drugi zabelezhitelnosti ima ? K-k-i d-u-i z-b-l-z-i-e-n-s-i i-a ? ----------------------------------- Kakvi drugi zabelezhitelnosti ima ?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!