Vestmik

et Restoranis 3   »   tl At the restaurant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [tatlumpu’t isa]

At the restaurant 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tagalogi Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. G-----ko--- --m-ag-n-. Gusto ko ng pampagana. G-s-o k- n- p-m-a-a-a- ---------------------- Gusto ko ng pampagana. 0
Ma sooviksin salatit. Gus-o -o -g-sal-d. Gusto ko ng salad. G-s-o k- n- s-l-d- ------------------ Gusto ko ng salad. 0
Ma sooviksin suppi. G-s-- k---g -aba-. Gusto ko ng sabaw. G-s-o k- n- s-b-w- ------------------ Gusto ko ng sabaw. 0
Ma sooviksin magustoitu. G-s-o--o-----a--h--agas. Gusto ko ng panghimagas. G-s-o k- n- p-n-h-m-g-s- ------------------------ Gusto ko ng panghimagas. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Gu------ ng--o----es na-may -re--. Gusto ko ng sorbetes na may krema. G-s-o k- n- s-r-e-e- n- m-y k-e-a- ---------------------------------- Gusto ko ng sorbetes na may krema. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Gu--- -o-ng----------k--o. Gusto ko ng prutas o keso. G-s-o k- n- p-u-a- o k-s-. -------------------------- Gusto ko ng prutas o keso. 0
Me sooviksime hommikust süüa. Gu-to---m--- k-m--n---mus--. Gusto naming kumain almusal. G-s-o n-m-n- k-m-i- a-m-s-l- ---------------------------- Gusto naming kumain almusal. 0
Me sooviksime lõunat süüa. G-s-o----i----u-a-n ---ta--ha----. Gusto naming kumain ng tanghalian. G-s-o n-m-n- k-m-i- n- t-n-h-l-a-. ---------------------------------- Gusto naming kumain ng tanghalian. 0
Me sooviksime õhtust süüa. G-----na-ing--uma----- ---u-an. Gusto naming kumain ng hapunan. G-s-o n-m-n- k-m-i- n- h-p-n-n- ------------------------------- Gusto naming kumain ng hapunan. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? An----- g--t---o p-r- -- -gah--? Ano ang gusto mo para sa agahan? A-o a-g g-s-o m- p-r- s- a-a-a-? -------------------------------- Ano ang gusto mo para sa agahan? 0
Saiake marmelaadi ja meega? T-----y n- -ay jam-at -o-e-? Tinapay na may jam at honey? T-n-p-y n- m-y j-m a- h-n-y- ---------------------------- Tinapay na may jam at honey? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? Tus--d-ng ti----y na --- s--sag--a--ke--? Tustadong tinapay na may sausage at keso? T-s-a-o-g t-n-p-y n- m-y s-u-a-e a- k-s-? ----------------------------------------- Tustadong tinapay na may sausage at keso? 0
Keedetud muna? Is--- -ilaga-- -t--g? Isang nilagang itlog? I-a-g n-l-g-n- i-l-g- --------------------- Isang nilagang itlog? 0
Praetud muna? I--ng-pr-t-----t-o-? Isang pritong itlog? I-a-g p-i-o-g i-l-g- -------------------- Isang pritong itlog? 0
Üks omlett? I-ang-o-e-e---? Isang omelette? I-a-g o-e-e-t-? --------------- Isang omelette? 0
Palun veel üks jogurt. Pa--us-p--i-- -an- -----t.-/-Puwe-e ma-ihi--i ng-i-a -an------rt? Pakiusap, isa pang yogurt. / Puwede makihingi ng isa pang yogurt? P-k-u-a-, i-a p-n- y-g-r-. / P-w-d- m-k-h-n-i n- i-a p-n- y-g-r-? ------------------------------------------------------------------ Pakiusap, isa pang yogurt. / Puwede makihingi ng isa pang yogurt? 0
Palun veel soola ja pipart. P-kiu---,-p--i--a-din as---at -a-i-----/ -w--- makih--gi ng---in--t-p-minta- -a-amat. Pakiusap, pati na din asin at paminta. / Pwede makihingi ng asin at paminta? Salamat. P-k-u-a-, p-t- n- d-n a-i- a- p-m-n-a- / P-e-e m-k-h-n-i n- a-i- a- p-m-n-a- S-l-m-t- ------------------------------------------------------------------------------------- Pakiusap, pati na din asin at paminta. / Pwede makihingi ng asin at paminta? Salamat. 0
Palun veel üks klaas vett. Pa--u-ap--isa--an--b-so-----bi-- / -wede-ma--h---i ---isa pa-g b-s--g -ub--?--alam-t. Pakiusap, isa pang basong tubig. / Pwede makihingi ng isa pang basong tubig? Salamat. P-k-u-a-, i-a p-n- b-s-n- t-b-g- / P-e-e m-k-h-n-i n- i-a p-n- b-s-n- t-b-g- S-l-m-t- ------------------------------------------------------------------------------------- Pakiusap, isa pang basong tubig. / Pwede makihingi ng isa pang basong tubig? Salamat. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!