Vestmik

et Restoranis 3   »   sr У ресторану 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [тридесет и један]

31 [trideset i jedan]

У ресторану 3

[U restoranu 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Хт-о /-х---а --х пре-ј-ло. Хтео / хтела бих предјело. Х-е- / х-е-а б-х п-е-ј-л-. -------------------------- Хтео / хтела бих предјело. 0
H--- ---t--- -i- p--d-el-. Hteo / htela bih predjelo. H-e- / h-e-a b-h p-e-j-l-. -------------------------- Hteo / htela bih predjelo.
Ma sooviksin salatit. Х-е- ---т-л- б-х сал-т-. Хтео / хтела бих салату. Х-е- / х-е-а б-х с-л-т-. ------------------------ Хтео / хтела бих салату. 0
Hteo-- ----- b---s-l-t-. Hteo / htela bih salatu. H-e- / h-e-a b-h s-l-t-. ------------------------ Hteo / htela bih salatu.
Ma sooviksin suppi. Хтео /---ел- -их ј-д-у-с--у. Хтео / хтела бих једну супу. Х-е- / х-е-а б-х ј-д-у с-п-. ---------------------------- Хтео / хтела бих једну супу. 0
H-eo-- -t-l----h--e-nu su--. Hteo / htela bih jednu supu. H-e- / h-e-a b-h j-d-u s-p-. ---------------------------- Hteo / htela bih jednu supu.
Ma sooviksin magustoitu. Х-ео - х---а---х--ес--т. Хтео / хтела бих десерт. Х-е- / х-е-а б-х д-с-р-. ------------------------ Хтео / хтела бих десерт. 0
Hteo - h-e------ desert. Hteo / htela bih desert. H-e- / h-e-a b-h d-s-r-. ------------------------ Hteo / htela bih desert.
Ma sooviksin koorega jäätist. Х-е------е-а-бих с-ад---д -а шла-о-. Хтео / хтела бих сладолед са шлагом. Х-е- / х-е-а б-х с-а-о-е- с- ш-а-о-. ------------------------------------ Хтео / хтела бих сладолед са шлагом. 0
Hteo-/-ht--a-bih s--dol---sa -la-o-. Hteo / htela bih sladoled sa šlagom. H-e- / h-e-a b-h s-a-o-e- s- š-a-o-. ------------------------------------ Hteo / htela bih sladoled sa šlagom.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Хт-- ---т--а-б-х в----или -ир. Хтео / хтела бих воће или сир. Х-е- / х-е-а б-х в-ћ- и-и с-р- ------------------------------ Хтео / хтела бих воће или сир. 0
H-e--/ -te-- ----voc-e-i----ir. Hteo / htela bih voc-e ili sir. H-e- / h-e-a b-h v-c-e i-i s-r- ------------------------------- Hteo / htela bih voće ili sir.
Me sooviksime hommikust süüa. Хт-ли-- --ел- -и--о до-у-ко-ати. Хтели / хтеле бисмо доручковати. Х-е-и / х-е-е б-с-о д-р-ч-о-а-и- -------------------------------- Хтели / хтеле бисмо доручковати. 0
Ht--i-- ---le---------r---o----. Hteli / htele bismo doručkovati. H-e-i / h-e-e b-s-o d-r-č-o-a-i- -------------------------------- Hteli / htele bismo doručkovati.
Me sooviksime lõunat süüa. Хт-ли /-х-ел----см- р--ат-. Хтели / хтеле бисмо ручати. Х-е-и / х-е-е б-с-о р-ч-т-. --------------------------- Хтели / хтеле бисмо ручати. 0
Hte-i /--t-le---sm--ru--t-. Hteli / htele bismo ručati. H-e-i / h-e-e b-s-o r-č-t-. --------------------------- Hteli / htele bismo ručati.
Me sooviksime õhtust süüa. Х-е-и-- -теле----мо-в-че--т-. Хтели / хтеле бисмо вечерати. Х-е-и / х-е-е б-с-о в-ч-р-т-. ----------------------------- Хтели / хтеле бисмо вечерати. 0
H-eli / ---l- bism--ve---a-i. Hteli / htele bismo večerati. H-e-i / h-e-e b-s-o v-č-r-t-. ----------------------------- Hteli / htele bismo večerati.
Mida te hommikusöögiks soovite? Ш-а-би----хт--- / х-е-е за ----ч--? Шта бисте хтели / хтеле за доручак? Ш-а б-с-е х-е-и / х-е-е з- д-р-ч-к- ----------------------------------- Шта бисте хтели / хтеле за доручак? 0
Š-a -is-e h---i---h--------d--učak? Šta biste hteli / htele za doručak? Š-a b-s-e h-e-i / h-e-e z- d-r-č-k- ----------------------------------- Šta biste hteli / htele za doručak?
Saiake marmelaadi ja meega? К-----ице---м--ме-а-о--и -е-о-? Кајзерице с мармеладом и медом? К-ј-е-и-е с м-р-е-а-о- и м-д-м- ------------------------------- Кајзерице с мармеладом и медом? 0
Ka--eric- --m--me---o- i-med--? Kajzerice s marmeladom i medom? K-j-e-i-e s m-r-e-a-o- i m-d-m- ------------------------------- Kajzerice s marmeladom i medom?
Röstsai vorsti ja juustuga? Т--т---к-баси-ом-и--ир--? Тост с кобасицом и сиром? Т-с- с к-б-с-ц-м и с-р-м- ------------------------- Тост с кобасицом и сиром? 0
T----- koba-ic---- s-rom? Tost s kobasicom i sirom? T-s- s k-b-s-c-m i s-r-m- ------------------------- Tost s kobasicom i sirom?
Keedetud muna? Кув-н--ја--? Кувано јаје? К-в-н- ј-ј-? ------------ Кувано јаје? 0
Ku-a-- jaj-? Kuvano jaje? K-v-n- j-j-? ------------ Kuvano jaje?
Praetud muna? Ј-ј--н- ок-? Јаје на око? Ј-ј- н- о-о- ------------ Јаје на око? 0
J--- -a--k-? Jaje na oko? J-j- n- o-o- ------------ Jaje na oko?
Üks omlett? Омле-? Омлет? О-л-т- ------ Омлет? 0
O-le-? Omlet? O-l-t- ------ Omlet?
Palun veel üks jogurt. Мол-- -ош --д---ј-г--т. Молим још један јогурт. М-л-м ј-ш ј-д-н ј-г-р-. ----------------------- Молим још један јогурт. 0
Mo-i- jo- --d------u--. Molim još jedan jogurt. M-l-m j-š j-d-n j-g-r-. ----------------------- Molim još jedan jogurt.
Palun veel soola ja pipart. М---м-још ---и-и --б---. Молим још соли и бибера. М-л-м ј-ш с-л- и б-б-р-. ------------------------ Молим још соли и бибера. 0
Mo--- ----so-- i b---ra. Molim još soli i bibera. M-l-m j-š s-l- i b-b-r-. ------------------------ Molim još soli i bibera.
Palun veel üks klaas vett. Мол-м јо- ј--ну------во-е. Молим још једну чашу воде. М-л-м ј-ш ј-д-у ч-ш- в-д-. -------------------------- Молим још једну чашу воде. 0
Mo-i----- -edn----šu-vo--. Molim još jednu čašu vode. M-l-m j-š j-d-u č-š- v-d-. -------------------------- Molim još jednu čašu vode.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!