Vestmik

et Ühistransport   »   es Transporte Público

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [treinta y seis]

Transporte Público

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? ¿D---e--s-á-l--pa-----de- -uto---? ¿Dónde está la parada del autobús? ¿-ó-d- e-t- l- p-r-d- d-l a-t-b-s- ---------------------------------- ¿Dónde está la parada del autobús?
Milline buss sõidab kesklinna? ¿Qué-a-t---- v--a--c-n---? ¿Qué autobús va al centro? ¿-u- a-t-b-s v- a- c-n-r-? -------------------------- ¿Qué autobús va al centro?
Millise liiniga peaksin sõitma? ¿--- --nea te----q-- -og--? ¿Qué línea tengo que coger? ¿-u- l-n-a t-n-o q-e c-g-r- --------------------------- ¿Qué línea tengo que coger?
Kas ma pean ümber istuma? ¿D-bo -a-er t-------o /-camb-a- de au-o-ú-? ¿Debo hacer trasbordo / cambiar de autobús? ¿-e-o h-c-r t-a-b-r-o / c-m-i-r d- a-t-b-s- ------------------------------------------- ¿Debo hacer trasbordo / cambiar de autobús?
Kus ma ümber istuma pean? ¿-ónde de-o h-cer --a-bo--- - -a-----? ¿Dónde debo hacer trasbordo / cambiar? ¿-ó-d- d-b- h-c-r t-a-b-r-o / c-m-i-r- -------------------------------------- ¿Dónde debo hacer trasbordo / cambiar?
Mis maksab pilet? ¿Cuánt- v-l- ------l--e? ¿Cuánto vale un billete? ¿-u-n-o v-l- u- b-l-e-e- ------------------------ ¿Cuánto vale un billete?
Mitu peatust on kesklinnani? ¿C--n--- paradas hay -------l-cent-o? ¿Cuántas paradas hay hasta el centro? ¿-u-n-a- p-r-d-s h-y h-s-a e- c-n-r-? ------------------------------------- ¿Cuántas paradas hay hasta el centro?
Te peate siin väljuma. Ti-n- (u---d- ------jar----í. Tiene (usted) que bajar aquí. T-e-e (-s-e-) q-e b-j-r a-u-. ----------------------------- Tiene (usted) que bajar aquí.
Te peate tagant väljuma. Tiene (-s-ed--q----aj-r-po--detrás. Tiene (usted) que bajar por detrás. T-e-e (-s-e-) q-e b-j-r p-r d-t-á-. ----------------------------------- Tiene (usted) que bajar por detrás.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. El pró--m- me-r--pa-a---n----d--5-minutos. El próximo metro pasa dentro de 5 minutos. E- p-ó-i-o m-t-o p-s- d-n-r- d- 5 m-n-t-s- ------------------------------------------ El próximo metro pasa dentro de 5 minutos.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. E- p---i-o -r-nví- p-s- ----ro-d---- --nuto-. El próximo tranvía pasa dentro de 10 minutos. E- p-ó-i-o t-a-v-a p-s- d-n-r- d- 1- m-n-t-s- --------------------------------------------- El próximo tranvía pasa dentro de 10 minutos.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. El--róxim- aut-b-- -a-a -----o--e-------ut--. El próximo autobús pasa dentro de 15 minutos. E- p-ó-i-o a-t-b-s p-s- d-n-r- d- 1- m-n-t-s- --------------------------------------------- El próximo autobús pasa dentro de 15 minutos.
Millal läheb viimane metroorong? ¿--qu--ho-- p--- -l ---im--me---? ¿A qué hora pasa el último metro? ¿- q-é h-r- p-s- e- ú-t-m- m-t-o- --------------------------------- ¿A qué hora pasa el último metro?
Millal läheb viimane tramm? ¿- --é -o-a---sa-el--lt-mo -----ía? ¿A qué hora pasa el último tranvía? ¿- q-é h-r- p-s- e- ú-t-m- t-a-v-a- ----------------------------------- ¿A qué hora pasa el último tranvía?
Millal läheb viimane buss? ¿- qué---ra --sa ---últ-mo ---obú-? ¿A qué hora pasa el último autobús? ¿- q-é h-r- p-s- e- ú-t-m- a-t-b-s- ----------------------------------- ¿A qué hora pasa el último autobús?
Kas teil on pilet? ¿-i-ne---st----b-l-et-? ¿Tiene (usted) billete? ¿-i-n- (-s-e-) b-l-e-e- ----------------------- ¿Tiene (usted) billete?
Pilet? – Ei, mul ei ole. ¿-------?-- No---- t-------ll--e. ¿Billete? – No, no tengo billete. ¿-i-l-t-? – N-, n- t-n-o b-l-e-e- --------------------------------- ¿Billete? – No, no tengo billete.
Siis peate te trahvi maksma. P--- t-n-r- (ust-d- que -a--r --- m---a. Pues tendrá (usted) que pagar una multa. P-e- t-n-r- (-s-e-) q-e p-g-r u-a m-l-a- ---------------------------------------- Pues tendrá (usted) que pagar una multa.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!