Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   es dar explicaciones 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [setenta y seis]

dar explicaciones 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? ¿-o---ué n---inist-? ¿Por qué no viniste? ¿-o- q-é n- v-n-s-e- -------------------- ¿Por qué no viniste?
Ma olin haige. E-t--- en-e--o-/-a. Estaba enfermo /-a. E-t-b- e-f-r-o /-a- ------------------- Estaba enfermo /-a.
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. N- f-- po-----estaba -n--r-o----. No fui porque estaba enfermo /-a. N- f-i p-r-u- e-t-b- e-f-r-o /-a- --------------------------------- No fui porque estaba enfermo /-a.
Miks ta ei tulnud? ¿Po--q-é--- -------ll--? ¿Por qué no vino (ella)? ¿-o- q-é n- v-n- (-l-a-? ------------------------ ¿Por qué no vino (ella)?
Ta oli väsinud. E------ca--ad-. Estaba cansada. E-t-b- c-n-a-a- --------------- Estaba cansada.
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. N- v-n----rque e--aba --nsada. No vino porque estaba cansada. N- v-n- p-r-u- e-t-b- c-n-a-a- ------------------------------ No vino porque estaba cansada.
Miks ta ei tulnud? ¿--r--u---o-ha ---i-o (é-)? ¿Por qué no ha venido (él)? ¿-o- q-é n- h- v-n-d- (-l-? --------------------------- ¿Por qué no ha venido (él)?
Tal ei olnud tuju. N--t-ní- ---as. No tenía ganas. N- t-n-a g-n-s- --------------- No tenía ganas.
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. No----ven-do--orq-e -o --n-a-g--a-. No ha venido porque no tenía ganas. N- h- v-n-d- p-r-u- n- t-n-a g-n-s- ----------------------------------- No ha venido porque no tenía ganas.
Miks te ei tulnud? ¿Por---é n--hab--s-veni-o--vo---ros /--s-? ¿Por qué no habéis venido (vosotros /-as)? ¿-o- q-é n- h-b-i- v-n-d- (-o-o-r-s /-a-)- ------------------------------------------ ¿Por qué no habéis venido (vosotros /-as)?
Meie auto on katki. N----------h--e-t- -s-r-peado. Nuestro coche está estropeado. N-e-t-o c-c-e e-t- e-t-o-e-d-. ------------------------------ Nuestro coche está estropeado.
Me ei tulnud, sest me auto on katki. No---m-s-ve--d-----q-e-------o c------st- e----p----. No hemos venido porque nuestro coche está estropeado. N- h-m-s v-n-d- p-r-u- n-e-t-o c-c-e e-t- e-t-o-e-d-. ----------------------------------------------------- No hemos venido porque nuestro coche está estropeado.
Miks need inimesed ei tulnud? ¿-o- q-é n--h--ve---o-la -ente? ¿Por qué no ha venido la gente? ¿-o- q-é n- h- v-n-d- l- g-n-e- ------------------------------- ¿Por qué no ha venido la gente?
Nad jäid rongist maha. (E--os)---- -e-d--- el -r-n. (Ellos) han perdido el tren. (-l-o-) h-n p-r-i-o e- t-e-. ---------------------------- (Ellos) han perdido el tren.
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. N--ha---e--do-porqu- -a- ------- e--t--n. No han venido porque han perdido el tren. N- h-n v-n-d- p-r-u- h-n p-r-i-o e- t-e-. ----------------------------------------- No han venido porque han perdido el tren.
Miks sa ei tulnud? ¿-o- q-é -o--a-----i--? ¿Por qué no has venido? ¿-o- q-é n- h-s v-n-d-? ----------------------- ¿Por qué no has venido?
Ma ei tohtinud. N- ---e. No pude. N- p-d-. -------- No pude.
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. N--h- i-o----q-e -- pu-e. No he ido porque no pude. N- h- i-o p-r-u- n- p-d-. ------------------------- No he ido porque no pude.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...