Vestmik

et Autorike   »   ko 자동차 고장

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [서른아홉]

39 [seoleun-ahob]

자동차 고장

[jadongcha gojang]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? 다- 주--는 어-예요? 다음 주유소는 어디예요? 다- 주-소- 어-예-? ------------- 다음 주유소는 어디예요? 0
da-e----uy-s---u- eo-iy---? da-eum juyusoneun eodiyeyo? d---u- j-y-s-n-u- e-d-y-y-? --------------------------- da-eum juyusoneun eodiyeyo?
Mul on katkine rehv. 타이어가------요. 타이어가 펑크 났어요. 타-어- 펑- 났-요- ------------ 타이어가 펑크 났어요. 0
ta--og-------k-u ---s-e--o. taieoga peongkeu nass-eoyo. t-i-o-a p-o-g-e- n-s---o-o- --------------------------- taieoga peongkeu nass-eoyo.
Oskate te ratast vahetada? 타-어를-갈--울---있어요? 타이어를 갈아끼울 수 있어요? 타-어- 갈-끼- 수 있-요- ---------------- 타이어를 갈아끼울 수 있어요? 0
taieoleu----l--kk----su --s-eo-o? taieoleul gal-akkiul su iss-eoyo? t-i-o-e-l g-l-a-k-u- s- i-s-e-y-? --------------------------------- taieoleul gal-akkiul su iss-eoyo?
Mul on vaja paar liitrit diislit. 디젤-몇 --- ---요. 디젤 몇 리터가 필요해요. 디- 몇 리-가 필-해-. -------------- 디젤 몇 리터가 필요해요. 0
dijel --e--h---t---a--il----a---. dijel myeoch liteoga pil-yohaeyo. d-j-l m-e-c- l-t-o-a p-l-y-h-e-o- --------------------------------- dijel myeoch liteoga pil-yohaeyo.
Mul ei ole enam bensiini. 기-이 떨어--요. 기름이 떨어졌어요. 기-이 떨-졌-요- ---------- 기름이 떨어졌어요. 0
gi--------t-o--e---e-ss-----. gileum-i tteol-eojyeoss-eoyo. g-l-u--- t-e-l-e-j-e-s---o-o- ----------------------------- gileum-i tteol-eojyeoss-eoyo.
Kas teil on varukanister? 예- ---이-있나요? 예비 기름통이 있나요? 예- 기-통- 있-요- ------------ 예비 기름통이 있나요? 0
y----g--e-m-ong-- ---nayo? yebi gileumtong-i issnayo? y-b- g-l-u-t-n--- i-s-a-o- -------------------------- yebi gileumtong-i issnayo?
Kus ma saan helistada? 어디서--화할-- 있-요? 어디서 전화할 수 있어요? 어-서 전-할 수 있-요- -------------- 어디서 전화할 수 있어요? 0
eo-------eo-hw--a---- i-s-----? eodiseo jeonhwahal su iss-eoyo? e-d-s-o j-o-h-a-a- s- i-s-e-y-? ------------------------------- eodiseo jeonhwahal su iss-eoyo?
Mul on puksiiri vaja. 견--서-스---요해-. 견인 서비스가 필요해요. 견- 서-스- 필-해-. ------------- 견인 서비스가 필요해요. 0
gye-n--------i-e-----i-----a-y-. gyeon-in seobiseuga pil-yohaeyo. g-e-n-i- s-o-i-e-g- p-l-y-h-e-o- -------------------------------- gyeon-in seobiseuga pil-yohaeyo.
Ma otsin töökoda. 정--를 -고 있어요. 정비소를 찾고 있어요. 정-소- 찾- 있-요- ------------ 정비소를 찾고 있어요. 0
je--gbi-ol--l c--jg--iss--o--. jeongbisoleul chajgo iss-eoyo. j-o-g-i-o-e-l c-a-g- i-s-e-y-. ------------------------------ jeongbisoleul chajgo iss-eoyo.
Juhtus õnnetus. 사고--났어요. 사고가 났어요. 사-가 났-요- -------- 사고가 났어요. 0
s-g--a-n----eoyo. sagoga nass-eoyo. s-g-g- n-s---o-o- ----------------- sagoga nass-eoyo.
Kus on lähim telefon? 가까------어디 있-요? 가까운 전화가 어디 있어요? 가-운 전-가 어- 있-요- --------------- 가까운 전화가 어디 있어요? 0
gak-a-- --on-wa-- ---- --s---y-? gakkaun jeonhwaga eodi iss-eoyo? g-k-a-n j-o-h-a-a e-d- i-s-e-y-? -------------------------------- gakkaun jeonhwaga eodi iss-eoyo?
Kas teil on mobiil kaasas? 핸-폰----? 핸드폰 있어요? 핸-폰 있-요- -------- 핸드폰 있어요? 0
hae---u-on is-----o? haendeupon iss-eoyo? h-e-d-u-o- i-s-e-y-? -------------------- haendeupon iss-eoyo?
Me vajame abi. 우-는 도움이--요--. 우리는 도움이 필요해요. 우-는 도-이 필-해-. ------------- 우리는 도움이 필요해요. 0
u----u- d-um-i-p-l--o----o. ulineun doum-i pil-yohaeyo. u-i-e-n d-u--- p-l-y-h-e-o- --------------------------- ulineun doum-i pil-yohaeyo.
Kutsuge arst! 의사--불- 주--! 의사를 불러 주세요! 의-를 불- 주-요- ----------- 의사를 불러 주세요! 0
u--a-eu---u-----ju-e-o! uisaleul bulleo juseyo! u-s-l-u- b-l-e- j-s-y-! ----------------------- uisaleul bulleo juseyo!
Kutsuge politsei! 경-을--- -세요! 경찰을 불러 주세요! 경-을 불- 주-요- ----------- 경찰을 불러 주세요! 0
g---n------eu- -------ju---o! gyeongchal-eul bulleo juseyo! g-e-n-c-a---u- b-l-e- j-s-y-! ----------------------------- gyeongchal-eul bulleo juseyo!
Teie paberid, palun. 서-들을 -세-. 서류들을 주세요. 서-들- 주-요- --------- 서류들을 주세요. 0
s--l-udeu----l j-seyo. seolyudeul-eul juseyo. s-o-y-d-u---u- j-s-y-. ---------------------- seolyudeul-eul juseyo.
Teie juhiload, palun. 운-면허------. 운전면허증을 주세요. 운-면-증- 주-요- ----------- 운전면허증을 주세요. 0
u-j---my----e----n--e-l j--ey-. unjeonmyeonheojeung-eul juseyo. u-j-o-m-e-n-e-j-u-g-e-l j-s-y-. ------------------------------- unjeonmyeonheojeung-eul juseyo.
Teie autodokumendid, palun. 자-차-등록-을 ---. 자동차 등록증을 주세요. 자-차 등-증- 주-요- ------------- 자동차 등록증을 주세요. 0
j----g------un-l-g-eun---ul----e-o. jadongcha deunglogjeung-eul juseyo. j-d-n-c-a d-u-g-o-j-u-g-e-l j-s-y-. ----------------------------------- jadongcha deunglogjeung-eul juseyo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!