먼--머리---려요.
먼저 머리를 그려요.
먼- 머-를 그-요-
-----------
먼저 머리를 그려요. 0 m-onjeo me-l--------uly-oy-.meonjeo meolileul geulyeoyo.m-o-j-o m-o-i-e-l g-u-y-o-o-----------------------------meonjeo meolileul geulyeoyo.
등- 보이지 않아-.
등도 보이지 않아요.
등- 보-지 않-요-
-----------
등도 보이지 않아요. 0 d-un-do--o-j- ----a-o.deungdo boiji anh-ayo.d-u-g-o b-i-i a-h-a-o-----------------------deungdo boiji anh-ayo.
남자-----가 ---.
남자는 긴 코가 있어요.
남-는 긴 코- 있-요-
-------------
남자는 긴 코가 있어요. 0 na-jan-u------ko-a -ss---yo.namjaneun gin koga iss-eoyo.n-m-a-e-n g-n k-g- i-s-e-y-.----------------------------namjaneun gin koga iss-eoyo.
남---눈으--만들어졌-요.
남자는 눈으로 만들어졌어요.
남-는 눈-로 만-어-어-.
---------------
남자는 눈으로 만들어졌어요. 0 nam--n-u--n-n----o-ma-de-l----y--s--e---.namjaneun nun-eulo mandeul-eojyeoss-eoyo.n-m-a-e-n n-n-e-l- m-n-e-l-e-j-e-s---o-o------------------------------------------namjaneun nun-eulo mandeul-eojyeoss-eoyo.
그는 눈사---요.
그는 눈사람이에요.
그- 눈-람-에-.
----------
그는 눈사람이에요. 0 g-u-e-- nun-al-m-ieyo.geuneun nunsalam-ieyo.g-u-e-n n-n-a-a---e-o-----------------------geuneun nunsalam-ieyo.
Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli.
Seda saab teha mitmel erineval moel.
Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi?
Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata.
Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid.
Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid.
Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme.
Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse.
Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt.
Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure.
Uuringu tulemus oli väga huvitav.
Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV.
See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb.
Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O.
Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO.
Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S.
120 keelt on mingite mustrite hübriidid.
Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem.
Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV.
Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele.
Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit.
Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas.
Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV.
Kõik keeled põhinevad samal süsteemil.
Kuid siis keeled hargnesid.
Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus.
Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus.
Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...