그- 길------- ----을-- ---요.
그가 길을 찾았어요? 그는 길을 못 찾았어요.
그- 길- 찾-어-? 그- 길- 못 찾-어-.
-------------------------
그가 길을 찾았어요? 그는 길을 못 찾았어요. 0 g-------------cha------eo-o?--euneun -il-e----os ch----ss-eo-o.geuga gil-eul chaj-ass-eoyo? geuneun gil-eul mos chaj-ass-eoyo.g-u-a g-l-e-l c-a---s---o-o- g-u-e-n g-l-e-l m-s c-a---s---o-o----------------------------------------------------------------geuga gil-eul chaj-ass-eoyo? geuneun gil-eul mos chaj-ass-eoyo.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed.
그가 길을 찾았어요? 그는 길을 못 찾았어요.
geuga gil-eul chaj-ass-eoyo? geuneun gil-eul mos chaj-ass-eoyo.
왜 ----- 왔--?
왜 정각에 못 왔어요?
왜 정-에 못 왔-요-
------------
왜 정각에 못 왔어요? 0 wa- --ong-g---e-m---w--s-eo-o?wae jeong-gag-e mos wass-eoyo?w-e j-o-g-g-g-e m-s w-s---o-o-------------------------------wae jeong-gag-e mos wass-eoyo?
왜-길- 못---어-?
왜 길을 못 찾았어요?
왜 길- 못 찾-어-?
------------
왜 길을 못 찾았어요? 0 wa- g-l-e-l--o--c-aj---s-----?wae gil-eul mos chaj-ass-eoyo?w-e g-l-e-l m-s c-a---s---o-o-------------------------------wae gil-eul mos chaj-ass-eoyo?
왜 -- 이--- -어-?
왜 그를 이해 못 했어요?
왜 그- 이- 못 했-요-
--------------
왜 그를 이해 못 했어요? 0 w-e-ge-l-ul -hae---s-hae---eo-o?wae geuleul ihae mos haess-eoyo?w-e g-u-e-l i-a- m-s h-e-s-e-y-?--------------------------------wae geuleul ihae mos haess-eoyo?
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud.
버-가--어---각에 - --요.
버스가 없어서 정각에 못 왔어요.
버-가 없-서 정-에 못 왔-요-
------------------
버스가 없어서 정각에 못 왔어요. 0 b-o-eug---o-s--o------on---a-----o--wa-----y-.beoseuga eobs-eoseo jeong-gag-e mos wass-eoyo.b-o-e-g- e-b---o-e- j-o-g-g-g-e m-s w-s---o-o-----------------------------------------------beoseuga eobs-eoseo jeong-gag-e mos wass-eoyo.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud.
Я не мог / не могла придти вовремя, потому что автобусы не ходили.
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti.
도- 지도- --- 길- - ---요.
도시 지도가 없어서 길을 못 찾았어요.
도- 지-가 없-서 길- 못 찾-어-.
---------------------
도시 지도가 없어서 길을 못 찾았어요. 0 d-si--idoga ------o--o ------l -o- -----a-s----o.dosi jidoga eobs-eoseo gil-eul mos chaj-ass-eoyo.d-s- j-d-g- e-b---o-e- g-l-e-l m-s c-a---s---o-o--------------------------------------------------dosi jidoga eobs-eoseo gil-eul mos chaj-ass-eoyo.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti.
Я не мог / не могла найти дорогу, потому что у меня не было карты города.
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali.
음----무--끄러워---를 -해-못 했--.
음악이 너무 시끄러워서 그를 이해 못 했어요.
음-이 너- 시-러-서 그- 이- 못 했-요-
-------------------------
음악이 너무 시끄러워서 그를 이해 못 했어요. 0 eum-ag----eo---s-kkeule-wose----ule-l i-ae --s-h--ss----o.eum-ag-i neomu sikkeuleowoseo geuleul ihae mos haess-eoyo.e-m-a--- n-o-u s-k-e-l-o-o-e- g-u-e-l i-a- m-s h-e-s-e-y-.----------------------------------------------------------eum-ag-i neomu sikkeuleowoseo geuleul ihae mos haess-eoyo.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali.
음악이 너무 시끄러워서 그를 이해 못 했어요.
eum-ag-i neomu sikkeuleowoseo geuleul ihae mos haess-eoyo.
Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele.
Nende aju on juba välja arenenud.
Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua.
Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida!
Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse.
Kõige paremini õpitakse keelt välismaal.
Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda.
Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas.
Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud.
Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt
teistmoodi
!
Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt.
Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid.
Nüüdseks on katse seda tõestanud.
Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt.
Osa inimesi käisid selleks tavatundides.
Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis.
Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas.
Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt.
Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad.
Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast.
Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima.
Mõne aja pärast katsealuseid testiti.
Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised.
Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt!
‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav.
Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt.
Samamoodi töötab aju emakeele puhul.
Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!