Vestmik

et Asjaajamised   »   en Running errands

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [fifty-one]

Running errands

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. I--a-t t--go -o-the---bra-y. I want to go to the library. I w-n- t- g- t- t-e l-b-a-y- ---------------------------- I want to go to the library. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. I--ant--o -- -- t-e b-o-sto-e. I want to go to the bookstore. I w-n- t- g- t- t-e b-o-s-o-e- ------------------------------ I want to go to the bookstore. 0
Ma tahaksin kioski. I-wa---to----t- t----ew--a--r stand. I want to go to the newspaper stand. I w-n- t- g- t- t-e n-w-p-p-r s-a-d- ------------------------------------ I want to go to the newspaper stand. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. I-w-n- t- b-rr-w - b-o-. I want to borrow a book. I w-n- t- b-r-o- a b-o-. ------------------------ I want to borrow a book. 0
Ma tahaksin raamatut osta. I--an- to--uy---bo-k. I want to buy a book. I w-n- t- b-y a b-o-. --------------------- I want to buy a book. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. I w-nt-to --y-- new-p----. I want to buy a newspaper. I w-n- t- b-y a n-w-p-p-r- -------------------------- I want to buy a newspaper. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. I--a-- t- -o -o--h--l-b---y-to-b-rr-- - book. I want to go to the library to borrow a book. I w-n- t- g- t- t-e l-b-a-y t- b-r-o- a b-o-. --------------------------------------------- I want to go to the library to borrow a book. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. I-w--t t- -- t- -he ---k-t--e t--buy a bo--. I want to go to the bookstore to buy a book. I w-n- t- g- t- t-e b-o-s-o-e t- b-y a b-o-. -------------------------------------------- I want to go to the bookstore to buy a book. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. I---nt--o g---o--he ki--- /-ne--paper st--- to buy a new-paper. I want to go to the kiosk / newspaper stand to buy a newspaper. I w-n- t- g- t- t-e k-o-k / n-w-p-p-r s-a-d t- b-y a n-w-p-p-r- --------------------------------------------------------------- I want to go to the kiosk / newspaper stand to buy a newspaper. 0
Ma tahaksin prillipoodi. I-w-----o--o -o -h- opt---a-. I want to go to the optician. I w-n- t- g- t- t-e o-t-c-a-. ----------------------------- I want to go to the optician. 0
Ma tahaksin kauplusesse. I-wa-t t--g- -o-t-e---pe-mar-e-. I want to go to the supermarket. I w-n- t- g- t- t-e s-p-r-a-k-t- -------------------------------- I want to go to the supermarket. 0
Ma tahaksin pagariärisse. I----t to--o t- t-e --ke--. I want to go to the bakery. I w-n- t- g- t- t-e b-k-r-. --------------------------- I want to go to the bakery. 0
Ma tahaksin prille osta. I---n- -- bu--------l--ses. I want to buy some glasses. I w-n- t- b-y s-m- g-a-s-s- --------------------------- I want to buy some glasses. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. I-w-nt-to--u- fr-it a-d -e---ab-e-. I want to buy fruit and vegetables. I w-n- t- b-y f-u-t a-d v-g-t-b-e-. ----------------------------------- I want to buy fruit and vegetables. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. I-wan-----b-y-r-----a-d -read. I want to buy rolls and bread. I w-n- t- b-y r-l-s a-d b-e-d- ------------------------------ I want to buy rolls and bread. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. I -a---t------- --e ----ci---to-bu--g----es. I want to go to the optician to buy glasses. I w-n- t- g- t- t-e o-t-c-a- t- b-y g-a-s-s- -------------------------------------------- I want to go to the optician to buy glasses. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. I--an- ---g---- -h--s--e--a-ke---- buy ----t---------t----s. I want to go to the supermarket to buy fruit and vegetables. I w-n- t- g- t- t-e s-p-r-a-k-t t- b-y f-u-t a-d v-g-t-b-e-. ------------------------------------------------------------ I want to go to the supermarket to buy fruit and vegetables. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. I -an-----go--o t-e-bak-r-t- b-----l-- --d--r-a-. I want to go to the baker to buy rolls and bread. I w-n- t- g- t- t-e b-k-r t- b-y r-l-s a-d b-e-d- ------------------------------------------------- I want to go to the baker to buy rolls and bread. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!