Vestmik

et Asjaajamised   »   uk Робити покупки

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [п’ятдесят один]

51 [pʺyatdesyat odyn]

Робити покупки

[Robyty pokupky]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Я --ч----бібл--т---. Я хочу в бібліотеку. Я х-ч- в б-б-і-т-к-. -------------------- Я хочу в бібліотеку. 0
Y-----ch- - bi-lio-ek-. YA khochu v biblioteku. Y- k-o-h- v b-b-i-t-k-. ----------------------- YA khochu v biblioteku.
Ma tahaksin raamatupoodi. Я-х--- ---к--жково-- --га--н-. Я хочу до книжкового магазину. Я х-ч- д- к-и-к-в-г- м-г-з-н-. ------------------------------ Я хочу до книжкового магазину. 0
Y- -h-ch- -o-k-yz-k--o-o -----y--. YA khochu do knyzhkovoho mahazynu. Y- k-o-h- d- k-y-h-o-o-o m-h-z-n-. ---------------------------------- YA khochu do knyzhkovoho mahazynu.
Ma tahaksin kioski. Я---чу -- -і-ск-. Я хочу до кіоску. Я х-ч- д- к-о-к-. ----------------- Я хочу до кіоску. 0
Y--khoc-u d- k---k-. YA khochu do kiosku. Y- k-o-h- d- k-o-k-. -------------------- YA khochu do kiosku.
Ma tahaksin raamatut laenutada. Я--очу---зи-ит--к---у. Я хочу позичити книгу. Я х-ч- п-з-ч-т- к-и-у- ---------------------- Я хочу позичити книгу. 0
Y----o-h- p--y----y-k----. YA khochu pozychyty knyhu. Y- k-o-h- p-z-c-y-y k-y-u- -------------------------- YA khochu pozychyty knyhu.
Ma tahaksin raamatut osta. Я-------у-и-- кн---. Я хочу купити книгу. Я х-ч- к-п-т- к-и-у- -------------------- Я хочу купити книгу. 0
Y--k-oc-- ku-yty k--hu. YA khochu kupyty knyhu. Y- k-o-h- k-p-t- k-y-u- ----------------------- YA khochu kupyty knyhu.
Ma tahaksin ajalehte osta. Я хо---ку---- -а-е-у. Я хочу купити газету. Я х-ч- к-п-т- г-з-т-. --------------------- Я хочу купити газету. 0
YA kh-------pyty ---e-u. YA khochu kupyty hazetu. Y- k-o-h- k-p-t- h-z-t-. ------------------------ YA khochu kupyty hazetu.
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Я--о-у---------т------об--з-----н-гу. Я хочу в бібліотеку, щоб взяти книгу. Я х-ч- в б-б-і-т-к-, щ-б в-я-и к-и-у- ------------------------------------- Я хочу в бібліотеку, щоб взяти книгу. 0
YA k-o----- b--l-ote----s-c----vz--t---ny--. YA khochu v biblioteku, shchob vzyaty knyhu. Y- k-o-h- v b-b-i-t-k-, s-c-o- v-y-t- k-y-u- -------------------------------------------- YA khochu v biblioteku, shchob vzyaty knyhu.
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Я хо-у--о к---ковог----гази-у- --б---п--и -н--у. Я хочу до книжкового магазину, щоб купити книгу. Я х-ч- д- к-и-к-в-г- м-г-з-н-, щ-б к-п-т- к-и-у- ------------------------------------------------ Я хочу до книжкового магазину, щоб купити книгу. 0
YA-khoc-u -----y--k-vo-- ma---yn---sh-hob-k--y-y-kn---. YA khochu do knyzhkovoho mahazynu, shchob kupyty knyhu. Y- k-o-h- d- k-y-h-o-o-o m-h-z-n-, s-c-o- k-p-t- k-y-u- ------------------------------------------------------- YA khochu do knyzhkovoho mahazynu, shchob kupyty knyhu.
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Я -оч---о --о--у- щ-- ----ти -а--ту. Я хочу до кіоску, щоб купити газету. Я х-ч- д- к-о-к-, щ-б к-п-т- г-з-т-. ------------------------------------ Я хочу до кіоску, щоб купити газету. 0
YA ----h--d--k--sku- sh-hob ----ty----e--. YA khochu do kiosku, shchob kupyty hazetu. Y- k-o-h- d- k-o-k-, s-c-o- k-p-t- h-z-t-. ------------------------------------------ YA khochu do kiosku, shchob kupyty hazetu.
Ma tahaksin prillipoodi. Я-х-ч- пі-- в о-т-к-. Я хочу піти в оптику. Я х-ч- п-т- в о-т-к-. --------------------- Я хочу піти в оптику. 0
YA k---h--pi-- v--p-y--. YA khochu pity v optyku. Y- k-o-h- p-t- v o-t-k-. ------------------------ YA khochu pity v optyku.
Ma tahaksin kauplusesse. Я--о-----супер-ар---. Я хочу в супермаркет. Я х-ч- в с-п-р-а-к-т- --------------------- Я хочу в супермаркет. 0
Y- khoc---v s-p--mark-t. YA khochu v supermarket. Y- k-o-h- v s-p-r-a-k-t- ------------------------ YA khochu v supermarket.
Ma tahaksin pagariärisse. Я-х-ч- сх-д-ти---б----н-. Я хочу сходити в булочну. Я х-ч- с-о-и-и в б-л-ч-у- ------------------------- Я хочу сходити в булочну. 0
Y--khoc-- skh-dy-y - ------n-. YA khochu skhodyty v bulochnu. Y- k-o-h- s-h-d-t- v b-l-c-n-. ------------------------------ YA khochu skhodyty v bulochnu.
Ma tahaksin prille osta. Я -о-у к---ти-оку-яри. Я хочу купити окуляри. Я х-ч- к-п-т- о-у-я-и- ---------------------- Я хочу купити окуляри. 0
YA--hochu --p--- ok-----y. YA khochu kupyty okulyary. Y- k-o-h- k-p-t- o-u-y-r-. -------------------------- YA khochu kupyty okulyary.
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Я -о---куп-ти-фр--т- і-о--ч-. Я хочу купити фрукти і овочі. Я х-ч- к-п-т- ф-у-т- і о-о-і- ----------------------------- Я хочу купити фрукти і овочі. 0
Y- kh---- kup-----r--t- -----c--. YA khochu kupyty frukty i ovochi. Y- k-o-h- k-p-t- f-u-t- i o-o-h-. --------------------------------- YA khochu kupyty frukty i ovochi.
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Я х------п--- --л--к- - х-іб. Я хочу купити булочки і хліб. Я х-ч- к-п-т- б-л-ч-и і х-і-. ----------------------------- Я хочу купити булочки і хліб. 0
YA kh---u--upyt- b--------i-khli-. YA khochu kupyty bulochky i khlib. Y- k-o-h- k-p-t- b-l-c-k- i k-l-b- ---------------------------------- YA khochu kupyty bulochky i khlib.
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Я---ч--піти-в о-т-к-, -------и-и-о-уля-и. Я хочу піти в оптику, щоб купити окуляри. Я х-ч- п-т- в о-т-к-, щ-б к-п-т- о-у-я-и- ----------------------------------------- Я хочу піти в оптику, щоб купити окуляри. 0
YA-k--chu p--y v -pt---,--hch----u-yt- o--ly--y. YA khochu pity v optyku, shchob kupyty okulyary. Y- k-o-h- p-t- v o-t-k-, s-c-o- k-p-t- o-u-y-r-. ------------------------------------------------ YA khochu pity v optyku, shchob kupyty okulyary.
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Я-хо-у в-с-п---ар---, щ-б--упит- ----т--і о---і. Я хочу в супермаркет, щоб купити фрукти і овочі. Я х-ч- в с-п-р-а-к-т- щ-б к-п-т- ф-у-т- і о-о-і- ------------------------------------------------ Я хочу в супермаркет, щоб купити фрукти і овочі. 0
YA --oc-- v s---rma-k-t, -hcho---u---y ---k---i o-o---. YA khochu v supermarket, shchob kupyty frukty i ovochi. Y- k-o-h- v s-p-r-a-k-t- s-c-o- k-p-t- f-u-t- i o-o-h-. ------------------------------------------------------- YA khochu v supermarket, shchob kupyty frukty i ovochi.
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Я --чу до бу--чн----що---уп--и бул---и-і--лі-. Я хочу до булочної, щоб купити булочки і хліб. Я х-ч- д- б-л-ч-о-, щ-б к-п-т- б-л-ч-и і х-і-. ---------------------------------------------- Я хочу до булочної, щоб купити булочки і хліб. 0
Y--khoc-u -----lo--n-i-- sh-ho--k-py-- -u--chk- i -hli-. YA khochu do bulochnoi-, shchob kupyty bulochky i khlib. Y- k-o-h- d- b-l-c-n-i-, s-c-o- k-p-t- b-l-c-k- i k-l-b- -------------------------------------------------------- YA khochu do bulochnoï, shchob kupyty bulochky i khlib.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!