Vestmik

et Järgarvud   »   nl Ordinaalgetallen

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [eenenzestig]

Ordinaalgetallen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. De ee-s-e-ma-n-----j-n-a--. De eerste maand is januari. D- e-r-t- m-a-d i- j-n-a-i- --------------------------- De eerste maand is januari. 0
Teine kuu on veebruar. De twe-d---aan--is fe---a-i. De tweede maand is februari. D- t-e-d- m-a-d i- f-b-u-r-. ---------------------------- De tweede maand is februari. 0
Kolmas kuu on märts. D---e--e-m--n- is m-a--. De derde maand is maart. D- d-r-e m-a-d i- m-a-t- ------------------------ De derde maand is maart. 0
Neljas kuu on aprill. D- vie--e----n--is----i-. De vierde maand is april. D- v-e-d- m-a-d i- a-r-l- ------------------------- De vierde maand is april. 0
Viies kuu on mai. D--v--fde ma-n- -s -ei. De vijfde maand is mei. D- v-j-d- m-a-d i- m-i- ----------------------- De vijfde maand is mei. 0
Kuues kuu on juuni. De-z--de-maa-- i------. De zesde maand is juni. D- z-s-e m-a-d i- j-n-. ----------------------- De zesde maand is juni. 0
Kuus kuud on pool aastat. Z-s m--nden z-j----n-ha-f ja--. Zes maanden zijn een half jaar. Z-s m-a-d-n z-j- e-n h-l- j-a-. ------------------------------- Zes maanden zijn een half jaar. 0
Jaanuar, veebruar, märts, janua--- -e-r--ri,-m-a--, januari, februari, maart, j-n-a-i- f-b-u-r-, m-a-t- ------------------------- januari, februari, maart, 0
aprill, mai ja juuni. ap-il, --i--n-----. april, mei en juni. a-r-l- m-i e- j-n-. ------------------- april, mei en juni. 0
Seitsmes kuu on juuli. D--z-ve-de --and i--j--i. De zevende maand is juli. D- z-v-n-e m-a-d i- j-l-. ------------------------- De zevende maand is juli. 0
Kaheksas kuu on august. De -c----e-maan- ---au---t-s. De achtste maand is augustus. D- a-h-s-e m-a-d i- a-g-s-u-. ----------------------------- De achtste maand is augustus. 0
Üheksas kuu on september. De--egend- --an---s--eptemb--. De negende maand is september. D- n-g-n-e m-a-d i- s-p-e-b-r- ------------------------------ De negende maand is september. 0
Kümnes kuu on oktoober. D--t--nd--ma-----s o-t--er. De tiende maand is oktober. D- t-e-d- m-a-d i- o-t-b-r- --------------------------- De tiende maand is oktober. 0
Üheteistkümnes kuu on november. De el----maand i--no----er. De elfde maand is november. D- e-f-e m-a-d i- n-v-m-e-. --------------------------- De elfde maand is november. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. De--waa-f-- --a-d-i-----emb-r. De twaalfde maand is december. D- t-a-l-d- m-a-d i- d-c-m-e-. ------------------------------ De twaalfde maand is december. 0
Kaksteist kuud on aasta. Twaa---ma----n zij- -en --ar. Twaalf maanden zijn een jaar. T-a-l- m-a-d-n z-j- e-n j-a-. ----------------------------- Twaalf maanden zijn een jaar. 0
Juuli, august, september, ju-i, au---t--- -ep-embe-, juli, augustus, september, j-l-, a-g-s-u-, s-p-e-b-r- -------------------------- juli, augustus, september, 0
oktoober, november ja detsember. oktobe-,----e---- e--d----ber. oktober, november en december. o-t-b-r- n-v-m-e- e- d-c-m-e-. ------------------------------ oktober, november en december. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...