Би--н-- а--- -нвар-.
Биринчи ай - январь.
Б-р-н-и а- - я-в-р-.
--------------------
Биринчи ай - январь. 0 Birin---a-------v-r.Birinçi ay - yanvar.B-r-n-i a- - y-n-a-.--------------------Birinçi ay - yanvar.
Экин-- а--- ф-в-а-ь.
Экинчи ай - февраль.
Э-и-ч- а- - ф-в-а-ь-
--------------------
Экинчи ай - февраль. 0 Ekin-i -y-- --vr-l.Ekinçi ay - fevral.E-i-ç- a- - f-v-a-.-------------------Ekinçi ay - fevral.
Ү-------й ----рт.
Үчүнчү ай - март.
Ү-ү-ч- а- - м-р-.
-----------------
Үчүнчү ай - март. 0 Üç-nçü -y---ma-t.Üçünçü ay - mart.Ü-ü-ç- a- - m-r-.-----------------Üçünçü ay - mart.
Алт--ай --ж---м жы-.
Алты ай - жарым жыл.
А-т- а- - ж-р-м ж-л-
--------------------
Алты ай - жарым жыл. 0 Al-ı--y-- ja-ım----.Altı ay - jarım jıl.A-t- a- - j-r-m j-l---------------------Altı ay - jarım jıl.
а--е-ь--май ж--- и---.
апрель, май жана июнь.
а-р-л-, м-й ж-н- и-н-.
----------------------
апрель, май жана июнь. 0 a-re-, may --n- ---n.aprel, may jana iyun.a-r-l- m-y j-n- i-u-.---------------------aprel, may jana iyun.
Он---ринчи-ай - ноя---.
Он биринчи ай - ноябрь.
О- б-р-н-и а- - н-я-р-.
-----------------------
Он биринчи ай - ноябрь. 0 O- bi-inçi ay --n-yabr.On birinçi ay - noyabr.O- b-r-n-i a- - n-y-b-.-----------------------On birinçi ay - noyabr.
О- -ки-ч- -- - дек----.
Он экинчи ай - декабрь.
О- э-и-ч- а- - д-к-б-ь-
-----------------------
Он экинчи ай - декабрь. 0 O- --i---------d-k-b-.On ekinçi ay - dekabr.O- e-i-ç- a- - d-k-b-.----------------------On ekinçi ay - dekabr.
Он-эки--й - бир -ыл.
Он эки ай - бир жыл.
О- э-и а- - б-р ж-л-
--------------------
Он эки ай - бир жыл. 0 On e-i a- - --r-jıl.On eki ay - bir jıl.O- e-i a- - b-r j-l---------------------On eki ay - bir jıl.
о-тябр---н---рь жа-а дек---ь.
октябрь, ноябрь жана декабрь.
о-т-б-ь- н-я-р- ж-н- д-к-б-ь-
-----------------------------
октябрь, ноябрь жана декабрь. 0 okty-b---no-ab---ana--ek--r.oktyabr, noyabr jana dekabr.o-t-a-r- n-y-b- j-n- d-k-b-.----------------------------oktyabr, noyabr jana dekabr.
Meie emakeel on esimene õpitud keel.
Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda.
Enamikel inimestel on vaid üks emakeel.
Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli.
Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena.
Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel.
Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt.
Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl.
Teist kasutatakse kodus.
Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest.
Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi.
Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt.
Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame.
Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime.
Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata.
Üks keel on alati tähtsam kui teine.
Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat.
Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi.
Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt.
Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel.
Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena.
Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid.
Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust
Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi!
Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne.
Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust.
Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi.
Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...