Vestmik

et Omadussõnad 2   »   nl Bijvoeglijke naamwoorden 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [negenenzeventig]

Bijvoeglijke naamwoorden 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Ik h-b ee- ---uwe --r--aa-. Ik heb een blauwe jurk aan. I- h-b e-n b-a-w- j-r- a-n- --------------------------- Ik heb een blauwe jurk aan. 0
Mul on punane kleit seljas. I--h-- -e-----e --rk-a--. Ik heb een rode jurk aan. I- h-b e-n r-d- j-r- a-n- ------------------------- Ik heb een rode jurk aan. 0
Mul on roheline kleit seljas. I---e--een-groene j--k-aan. Ik heb een groene jurk aan. I- h-b e-n g-o-n- j-r- a-n- --------------------------- Ik heb een groene jurk aan. 0
Ma ostan musta koti. I----o--e---zw-r-e-t--. Ik koop een zwarte tas. I- k-o- e-n z-a-t- t-s- ----------------------- Ik koop een zwarte tas. 0
Ma ostan pruuni koti. I---o-- ------uine -a-. Ik koop een bruine tas. I- k-o- e-n b-u-n- t-s- ----------------------- Ik koop een bruine tas. 0
Ma ostan valge koti. I- k-o---en-wi----t-s. Ik koop een witte tas. I- k-o- e-n w-t-e t-s- ---------------------- Ik koop een witte tas. 0
Mul on vaja uut autot. I- -----e- -i--we--u-o--od-g. Ik heb een nieuwe auto nodig. I- h-b e-n n-e-w- a-t- n-d-g- ----------------------------- Ik heb een nieuwe auto nodig. 0
Mul on vaja kiiret autot. Ik heb--en--nell--a-to-n-di-. Ik heb een snelle auto nodig. I- h-b e-n s-e-l- a-t- n-d-g- ----------------------------- Ik heb een snelle auto nodig. 0
Mul on vaja mugavat autot. Ik--eb--en c----rt-be---au-o ----g. Ik heb een comfortabele auto nodig. I- h-b e-n c-m-o-t-b-l- a-t- n-d-g- ----------------------------------- Ik heb een comfortabele auto nodig. 0
Seal üleval elab vana naine. D--r-bove---o-----e---u-e-vrouw. Daar boven woont een oude vrouw. D-a- b-v-n w-o-t e-n o-d- v-o-w- -------------------------------- Daar boven woont een oude vrouw. 0
Seal üleval elab paks naine. D----b-v---w---t --- ----- vro-w. Daar boven woont een dikke vrouw. D-a- b-v-n w-o-t e-n d-k-e v-o-w- --------------------------------- Daar boven woont een dikke vrouw. 0
Seal all elab uudishimulik naine. D-ar be-eden wo--- -e--nie-ws--e---- --ouw. Daar beneden woont een nieuwsgierige vrouw. D-a- b-n-d-n w-o-t e-n n-e-w-g-e-i-e v-o-w- ------------------------------------------- Daar beneden woont een nieuwsgierige vrouw. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Onz---a-ten -aren a---i-- -e--e-. Onze gasten waren aardige mensen. O-z- g-s-e- w-r-n a-r-i-e m-n-e-. --------------------------------- Onze gasten waren aardige mensen. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Onze-gast-- wa-en---le---e--ense-. Onze gasten waren beleefde mensen. O-z- g-s-e- w-r-n b-l-e-d- m-n-e-. ---------------------------------- Onze gasten waren beleefde mensen. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. On-e--as-en-w---- i------san-e--ensen. Onze gasten waren interessante mensen. O-z- g-s-e- w-r-n i-t-r-s-a-t- m-n-e-. -------------------------------------- Onze gasten waren interessante mensen. 0
Mul on armsad lapsed. I- --- lie-- ki--er-n. Ik heb lieve kinderen. I- h-b l-e-e k-n-e-e-. ---------------------- Ik heb lieve kinderen. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. M-a---e b-r-n h-b-en -r----e -ind-ren. Maar de buren hebben brutale kinderen. M-a- d- b-r-n h-b-e- b-u-a-e k-n-e-e-. -------------------------------------- Maar de buren hebben brutale kinderen. 0
Kas teie lapsed on head? Zi-- uw--------n-br-af? Zijn uw kinderen braaf? Z-j- u- k-n-e-e- b-a-f- ----------------------- Zijn uw kinderen braaf? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...