Vestmik

et Nädalapäevad   »   nl Weekdagen

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [negen]

Weekdagen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
esmaspäev de-m-a---g de maandag d- m-a-d-g ---------- de maandag 0
teisipäev de di-s-ag de dinsdag d- d-n-d-g ---------- de dinsdag 0
kolmapäev de --e-s--g de woensdag d- w-e-s-a- ----------- de woensdag 0
neljapäev de-don-----g de donderdag d- d-n-e-d-g ------------ de donderdag 0
reede d--v-----g de vrijdag d- v-i-d-g ---------- de vrijdag 0
laupäev d- -at-rdag de zaterdag d- z-t-r-a- ----------- de zaterdag 0
pühapäev d---ondag de zondag d- z-n-a- --------- de zondag 0
nädal de----k de week d- w-e- ------- de week 0
esmaspäevast pühapäevani va---a-n--g t-t-zo-d-g van maandag tot zondag v-n m-a-d-g t-t z-n-a- ---------------------- van maandag tot zondag 0
Esimene päev on esmaspäev. D- -er-t- dag i- m-----g. De eerste dag is maandag. D- e-r-t- d-g i- m-a-d-g- ------------------------- De eerste dag is maandag. 0
Teine päev on teisipäev. D--t-eed- dag--- -insd-g. De tweede dag is dinsdag. D- t-e-d- d-g i- d-n-d-g- ------------------------- De tweede dag is dinsdag. 0
Kolmas päev on kolmapäev. De--er---dag is woe---ag. De derde dag is woensdag. D- d-r-e d-g i- w-e-s-a-. ------------------------- De derde dag is woensdag. 0
Neljas päev on neljapäev. De--ierd---a- -- dond-r-a-. De vierde dag is donderdag. D- v-e-d- d-g i- d-n-e-d-g- --------------------------- De vierde dag is donderdag. 0
Viies päev on reede. D- v--fde d------vr-jda-. De vijfde dag is vrijdag. D- v-j-d- d-g i- v-i-d-g- ------------------------- De vijfde dag is vrijdag. 0
Kuues päev on laupäev. D---esd- -ag-is za--r-ag. De zesde dag is zaterdag. D- z-s-e d-g i- z-t-r-a-. ------------------------- De zesde dag is zaterdag. 0
Seitsmes päev on pühapäev. D- ---ende dag-is--o----. De zevende dag is zondag. D- z-v-n-e d-g i- z-n-a-. ------------------------- De zevende dag is zondag. 0
Nädalas on seitse päeva. De-we-- he-f- ---en -ag-n. De week heeft zeven dagen. D- w-e- h-e-t z-v-n d-g-n- -------------------------- De week heeft zeven dagen. 0
Me töötame ainult viis päeva. Wij--e-k-n-m-ar----f-dag-n. Wij werken maar vijf dagen. W-j w-r-e- m-a- v-j- d-g-n- --------------------------- Wij werken maar vijf dagen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!