Бі-ін-- а- – ------.
Бірінші ай – қаңтар.
Б-р-н-і а- – қ-ң-а-.
--------------------
Бірінші ай – қаңтар. 0 Birinş- ------a-tar.Birinşi ay – qañtar.B-r-n-i a- – q-ñ-a-.--------------------Birinşi ay – qañtar.
Е-і-ші ---–--қ--н.
Екінші ай – ақпан.
Е-і-ш- а- – а-п-н-
------------------
Екінші ай – ақпан. 0 Ek---i -y----qp--.Ekinşi ay – aqpan.E-i-ş- a- – a-p-n-------------------Ekinşi ay – aqpan.
Үш---і-ай------р--.
Үшінші ай – наурыз.
Ү-і-ш- а- – н-у-ы-.
-------------------
Үшінші ай – наурыз. 0 Ü---ş---y----a--ı-.Üşinşi ay – nawrız.Ü-i-ş- a- – n-w-ı-.-------------------Üşinşi ay – nawrız.
Төртін-і а- - сә---.
Төртінші ай – сәуір.
Т-р-і-ш- а- – с-у-р-
--------------------
Төртінші ай – сәуір. 0 Tö--in---a----säw-r.Törtinşi ay – säwir.T-r-i-ş- a- – s-w-r---------------------Törtinşi ay – säwir.
А--ы ай-- б-- --р-ы жы-.
Алты ай – бұл жарты жыл.
А-т- а- – б-л ж-р-ы ж-л-
------------------------
Алты ай – бұл жарты жыл. 0 Alt- ------ul-ja-tı --l.Altı ay – bul jartı jıl.A-t- a- – b-l j-r-ı j-l-------------------------Altı ay – bul jartı jıl.
Он б-рінші -й – --р-ша.
Он бірінші ай – қараша.
О- б-р-н-і а- – қ-р-ш-.
-----------------------
Он бірінші ай – қараша. 0 O---i--n---ay - q-ra-a.On birinşi ay – qaraşa.O- b-r-n-i a- – q-r-ş-.-----------------------On birinşi ay – qaraşa.
Он екі-ш- ай – -елто----.
Он екінші ай – желтоқсан.
О- е-і-ш- а- – ж-л-о-с-н-
-------------------------
Он екінші ай – желтоқсан. 0 On ek---- a- – j-l-o--an.On ekinşi ay – jeltoqsan.O- e-i-ş- a- – j-l-o-s-n--------------------------On ekinşi ay – jeltoqsan.
Он-ек- -- - бұ---і- -ы-.
Он екі ай – бұл бір жыл.
О- е-і а- – б-л б-р ж-л-
------------------------
Он екі ай – бұл бір жыл. 0 On -----y - b-- --r-j--.On eki ay – bul bir jıl.O- e-i a- – b-l b-r j-l-------------------------On eki ay – bul bir jıl.
Meie emakeel on esimene õpitud keel.
Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda.
Enamikel inimestel on vaid üks emakeel.
Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli.
Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena.
Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel.
Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt.
Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl.
Teist kasutatakse kodus.
Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest.
Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi.
Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt.
Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame.
Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime.
Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata.
Üks keel on alati tähtsam kui teine.
Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat.
Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi.
Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt.
Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel.
Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena.
Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid.
Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust
Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi!
Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne.
Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust.
Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi.
Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...