Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   fi Kysyä 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [kuusikymmentäkolme]

Kysyä 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Mul on hobi. Minu-la -n h-rrastu-. Minulla on harrastus. M-n-l-a o- h-r-a-t-s- --------------------- Minulla on harrastus. 0
Ma mängin tennist. M-n- -el--- t-nni---. Minä pelaan tennistä. M-n- p-l-a- t-n-i-t-. --------------------- Minä pelaan tennistä. 0
Kus on tenniseväljak? M--sä-o---e------nt-ä? Missä on tenniskenttä? M-s-ä o- t-n-i-k-n-t-? ---------------------- Missä on tenniskenttä? 0
Kas sul on hobi? O----s--ul---h-rr-s---si-? Onko sinulla harrastuksia? O-k- s-n-l-a h-r-a-t-k-i-? -------------------------- Onko sinulla harrastuksia? 0
Ma mängin jalgpalli. Min--pel-a--jal----l---. Minä pelaan jalkapalloa. M-n- p-l-a- j-l-a-a-l-a- ------------------------ Minä pelaan jalkapalloa. 0
Kus on jalgpalliväljak? M-s-ä ---j----pal--ken--ä? Missä on jalkapallokenttä? M-s-ä o- j-l-a-a-l-k-n-t-? -------------------------- Missä on jalkapallokenttä? 0
Mu käevars on valus. M---- sa-t-u kä-iva-t---. Minua sattuu käsivarteen. M-n-a s-t-u- k-s-v-r-e-n- ------------------------- Minua sattuu käsivarteen. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. Mi-u----tt-- myö---alk-an--- k-teen. Minua sattuu myös jalkaan ja käteen. M-n-a s-t-u- m-ö- j-l-a-n j- k-t-e-. ------------------------------------ Minua sattuu myös jalkaan ja käteen. 0
Kus on arst? Mis-- -n l-äkäri? Missä on lääkäri? M-s-ä o- l-ä-ä-i- ----------------- Missä on lääkäri? 0
Mul on auto. Mi-ull- o- aut-. Minulla on auto. M-n-l-a o- a-t-. ---------------- Minulla on auto. 0
Mul on ka mootorratas. M-nu-----n-myös---o-toripy--ä. Minulla on myös moottoripyörä. M-n-l-a o- m-ö- m-o-t-r-p-ö-ä- ------------------------------ Minulla on myös moottoripyörä. 0
Kus on parkla? Miss---- park--p----a? Missä on parkkipaikka? M-s-ä o- p-r-k-p-i-k-? ---------------------- Missä on parkkipaikka? 0
Mul on kampsun. Min---a o--v-lla---t-. Minulla on villapaita. M-n-l-a o- v-l-a-a-t-. ---------------------- Minulla on villapaita. 0
Mul on jakk ja teksad. M---ll- o- myö- t---- j- -a--ut. Minulla on myös takki ja farkut. M-n-l-a o- m-ö- t-k-i j- f-r-u-. -------------------------------- Minulla on myös takki ja farkut. 0
Kus on pesumasin? Mi-sä-o---y--k-kone? Missä on pyykkikone? M-s-ä o- p-y-k-k-n-? -------------------- Missä on pyykkikone? 0
Mul on taldrik. Minu--a-o-----ta-en. Minulla on lautanen. M-n-l-a o- l-u-a-e-. -------------------- Minulla on lautanen. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Minu------ v-i---,-ha-r-k-a--- l--ik--. Minulla on veitsi, haarukka ja lusikka. M-n-l-a o- v-i-s-, h-a-u-k- j- l-s-k-a- --------------------------------------- Minulla on veitsi, haarukka ja lusikka. 0
Kus on sool ja pipar? M--sä-o- -uolaa ja p---u---? Missä on suolaa ja pippuria? M-s-ä o- s-o-a- j- p-p-u-i-? ---------------------------- Missä on suolaa ja pippuria? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...