Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   de Fragen stellen 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [dreiundsechzig]

Fragen stellen 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Mul on hobi. I-h ---- ---------. Ich habe ein Hobby. I-h h-b- e-n H-b-y- ------------------- Ich habe ein Hobby. 0
Ma mängin tennist. Ic--s-iele-Ten--s. Ich spiele Tennis. I-h s-i-l- T-n-i-. ------------------ Ich spiele Tennis. 0
Kus on tenniseväljak? W---st--i- Te---s--at-? Wo ist ein Tennisplatz? W- i-t e-n T-n-i-p-a-z- ----------------------- Wo ist ein Tennisplatz? 0
Kas sul on hobi? Hast-du-ein H--by? Hast du ein Hobby? H-s- d- e-n H-b-y- ------------------ Hast du ein Hobby? 0
Ma mängin jalgpalli. Ich-spi--- Fu----l. Ich spiele Fußball. I-h s-i-l- F-ß-a-l- ------------------- Ich spiele Fußball. 0
Kus on jalgpalliväljak? W------e-- F-ß-a----a--? Wo ist ein Fußballplatz? W- i-t e-n F-ß-a-l-l-t-? ------------------------ Wo ist ein Fußballplatz? 0
Mu käevars on valus. M--n A----ut--e-. Mein Arm tut weh. M-i- A-m t-t w-h- ----------------- Mein Arm tut weh. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. M--n Fu- u-d---i-e H--d--un -uch--e-. Mein Fuß und meine Hand tun auch weh. M-i- F-ß u-d m-i-e H-n- t-n a-c- w-h- ------------------------------------- Mein Fuß und meine Hand tun auch weh. 0
Kus on arst? W--ist-ei----k--r? Wo ist ein Doktor? W- i-t e-n D-k-o-? ------------------ Wo ist ein Doktor? 0
Mul on auto. Ic- h--- ein -ut-. Ich habe ein Auto. I-h h-b- e-n A-t-. ------------------ Ich habe ein Auto. 0
Mul on ka mootorratas. Ich ---- auch ei- M---r---. Ich habe auch ein Motorrad. I-h h-b- a-c- e-n M-t-r-a-. --------------------------- Ich habe auch ein Motorrad. 0
Kus on parkla? Wo-ist-e-n-Parkplat-? Wo ist ein Parkplatz? W- i-t e-n P-r-p-a-z- --------------------- Wo ist ein Parkplatz? 0
Mul on kampsun. Ich hab- -in-n --l--ver. Ich habe einen Pullover. I-h h-b- e-n-n P-l-o-e-. ------------------------ Ich habe einen Pullover. 0
Mul on jakk ja teksad. I-- h--e---c-------J------nd-ei-e----n-. Ich habe auch eine Jacke und eine Jeans. I-h h-b- a-c- e-n- J-c-e u-d e-n- J-a-s- ---------------------------------------- Ich habe auch eine Jacke und eine Jeans. 0
Kus on pesumasin? W- --t d-e----c-mas--in-? Wo ist die Waschmaschine? W- i-t d-e W-s-h-a-c-i-e- ------------------------- Wo ist die Waschmaschine? 0
Mul on taldrik. Ic--------in-n T-ll-r. Ich habe einen Teller. I-h h-b- e-n-n T-l-e-. ---------------------- Ich habe einen Teller. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. I-h-ha-e ei---e--er- ---e-G--e---nd -i-e--L---e-. Ich habe ein Messer, eine Gabel und einen Löffel. I-h h-b- e-n M-s-e-, e-n- G-b-l u-d e-n-n L-f-e-. ------------------------------------------------- Ich habe ein Messer, eine Gabel und einen Löffel. 0
Kus on sool ja pipar? W--sind---l----- Pf--f-r? Wo sind Salz und Pfeffer? W- s-n- S-l- u-d P-e-f-r- ------------------------- Wo sind Salz und Pfeffer? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...