К-д- и-а -гри-е--а---ни-?
Къде има игрище за тенис?
К-д- и-а и-р-щ- з- т-н-с-
-------------------------
Къде има игрище за тенис? 0 K------a -g--sh--- -- -e---?Kyde ima igrishche za tenis?K-d- i-a i-r-s-c-e z- t-n-s-----------------------------Kyde ima igrishche za tenis?
Т---м-ш-ли хо--?
Ти имаш ли хоби?
Т- и-а- л- х-б-?
----------------
Ти имаш ли хоби? 0 Ti i--s- li -hobi?Ti imash li khobi?T- i-a-h l- k-o-i-------------------Ti imash li khobi?
Х-ди---о и к-ткат- с--о--е б--я-.
Ходилото и китката също ме болят.
Х-д-л-т- и к-т-а-а с-щ- м- б-л-т-
---------------------------------
Ходилото и китката също ме болят. 0 Kh--il-to --kit--ta-s---c-o -- bolya-.Khodiloto i kitkata syshcho me bolyat.K-o-i-o-o i k-t-a-a s-s-c-o m- b-l-a-.--------------------------------------Khodiloto i kitkata syshcho me bolyat.
Къде --а лека-?
Къде има лекар?
К-д- и-а л-к-р-
---------------
Къде има лекар? 0 K--e---- le--r?Kyde ima lekar?K-d- i-a l-k-r----------------Kyde ima lekar?
К--- --- --рки-г?
Къде има паркинг?
К-д- и-а п-р-и-г-
-----------------
Къде има паркинг? 0 Kyde ima -----n-?Kyde ima parking?K-d- i-a p-r-i-g------------------Kyde ima parking?
И--м с-щ--я-- и-д-н--.
Имам също яке и дънки.
И-а- с-щ- я-е и д-н-и-
----------------------
Имам също яке и дънки. 0 I--- s-shch- ya-e-- -y--i.Imam syshcho yake i dynki.I-a- s-s-c-o y-k- i d-n-i---------------------------Imam syshcho yake i dynki.
К-де--ма п--а---?
Къде има пералня?
К-д- и-а п-р-л-я-
-----------------
Къде има пералня? 0 K-de-ima--e---ny-?Kyde ima peralnya?K-d- i-a p-r-l-y-?------------------Kyde ima peralnya?
К------а -ол-и че-ен п--е-?
Къде има сол и черен пипер?
К-д- и-а с-л и ч-р-н п-п-р-
---------------------------
Къде има сол и черен пипер? 0 Ky-----a-----i--he-en --p-r?Kyde ima sol i cheren piper?K-d- i-a s-l i c-e-e- p-p-r-----------------------------Kyde ima sol i cheren piper?
Kõne töödeldakse meie ajus
Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme.
Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid.
Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju.
Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha.
Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle.
Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone.
Heaks näiteks on sõna
naeratus.
Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’.
Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju.
Siin võib näiteks tuua sõna
valu
.
Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon.
Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme.
Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime.
Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon.
Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust.
Katsealustele näidati erinevaid sõnu.
Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu.
Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed.
Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist.
See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju.
Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend.
Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde.
Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud.
On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu.
Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida.
Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias.
Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...