Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   nn Asking questions 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [sekstitre]

Asking questions 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mul on hobi. Eg-h-- ein--ob--. Eg har ein hobby. E- h-r e-n h-b-y- ----------------- Eg har ein hobby. 0
Ma mängin tennist. Eg-s--l---te--i-. Eg spelar tennis. E- s-e-a- t-n-i-. ----------------- Eg spelar tennis. 0
Kus on tenniseväljak? Kva- -- --- --n t---isb-ne? Kvar er det ein tennisbane? K-a- e- d-t e-n t-n-i-b-n-? --------------------------- Kvar er det ein tennisbane? 0
Kas sul on hobi? H-r du ei--hob--? Har du ein hobby? H-r d- e-n h-b-y- ----------------- Har du ein hobby? 0
Ma mängin jalgpalli. E- --e-ar fotb-ll. Eg spelar fotball. E- s-e-a- f-t-a-l- ------------------ Eg spelar fotball. 0
Kus on jalgpalliväljak? K--r--r de--ei--f---a--b-n-? Kvar er det ein fotballbane? K-a- e- d-t e-n f-t-a-l-a-e- ---------------------------- Kvar er det ein fotballbane? 0
Mu käevars on valus. Armen-min --r---. Armen min verker. A-m-n m-n v-r-e-. ----------------- Armen min verker. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. F-ten o---and- -- v-rke--òg. Foten og handa mi verker òg. F-t-n o- h-n-a m- v-r-e- ò-. ---------------------------- Foten og handa mi verker òg. 0
Kus on arst? K--r ---d-t ein d---er? Kvar er det ein dokter? K-a- e- d-t e-n d-k-e-? ----------------------- Kvar er det ein dokter? 0
Mul on auto. Eg---r e-n----. Eg har ein bil. E- h-r e-n b-l- --------------- Eg har ein bil. 0
Mul on ka mootorratas. Eg h-r e-n m----sy-ke----. Eg har ein motorsykkel òg. E- h-r e-n m-t-r-y-k-l ò-. -------------------------- Eg har ein motorsykkel òg. 0
Kus on parkla? Kva--er -et p-rk-r--g-----s? Kvar er det parkeringsplass? K-a- e- d-t p-r-e-i-g-p-a-s- ---------------------------- Kvar er det parkeringsplass? 0
Mul on kampsun. E----r---n -en---. Eg har ein genser. E- h-r e-n g-n-e-. ------------------ Eg har ein genser. 0
Mul on jakk ja teksad. E--h-- -- -akk---g-e- ---ge-ibu--e-òg. Eg har ei jakke og ei dongeribukse òg. E- h-r e- j-k-e o- e- d-n-e-i-u-s- ò-. -------------------------------------- Eg har ei jakke og ei dongeribukse òg. 0
Kus on pesumasin? Kv-r ---vas-emaski--? Kvar er vaskemaskina? K-a- e- v-s-e-a-k-n-? --------------------- Kvar er vaskemaskina? 0
Mul on taldrik. Eg h-r--in-t-ll---. Eg har ein tallerk. E- h-r e-n t-l-e-k- ------------------- Eg har ein tallerk. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Eg---- ei- -ni-- ei- gaffel ----i-ske-. Eg har ein kniv, ein gaffel og ei skei. E- h-r e-n k-i-, e-n g-f-e- o- e- s-e-. --------------------------------------- Eg har ein kniv, ein gaffel og ei skei. 0
Kus on sool ja pipar? K-ar e- s-lt-og -e---? Kvar er salt og pepar? K-a- e- s-l- o- p-p-r- ---------------------- Kvar er salt og pepar? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...