Vestmik

et vajama – tahtma   »   nn to need – to want to

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [sekstini]

to need – to want to

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Eg------ e- --n-. Eg treng ei seng. E- t-e-g e- s-n-. ----------------- Eg treng ei seng. 0
Ma tahan magada. E---il ---e. Eg vil sove. E- v-l s-v-. ------------ Eg vil sove. 0
Kas siin on voodit? F-nst d-t e- s--g -er? Finst det ei seng her? F-n-t d-t e- s-n- h-r- ---------------------- Finst det ei seng her? 0
Mul on vaja lampi. Eg---e-g--- ----e. Eg treng ei lampe. E- t-e-g e- l-m-e- ------------------ Eg treng ei lampe. 0
Ma tahan lugeda. Eg vil--ese. Eg vil lese. E- v-l l-s-. ------------ Eg vil lese. 0
Kas siin on lampi? Fi--t -et -- -ampe ---? Finst det ei lampe her? F-n-t d-t e- l-m-e h-r- ----------------------- Finst det ei lampe her? 0
Mul on vaja telefoni. E--t---- ein te-e--n. Eg treng ein telefon. E- t-e-g e-n t-l-f-n- --------------------- Eg treng ein telefon. 0
Ma tahan helistada. E- v----ingj-. Eg vil ringje. E- v-l r-n-j-. -------------- Eg vil ringje. 0
Kas siin on telefoni? F--s--de--e-n-tel-f-n-he-? Finst det ein telefon her? F-n-t d-t e-n t-l-f-n h-r- -------------------------- Finst det ein telefon her? 0
Mul on vaja fotokaamerat. E------g e-t -a--ra. Eg treng eit kamera. E- t-e-g e-t k-m-r-. -------------------- Eg treng eit kamera. 0
Ma tahan pildistada. E- --l t----l-t-. Eg vil ta bilete. E- v-l t- b-l-t-. ----------------- Eg vil ta bilete. 0
Kas siin on fotokaamerat? Fi-st-d-t-eit--------her? Finst det eit kamera her? F-n-t d-t e-t k-m-r- h-r- ------------------------- Finst det eit kamera her? 0
Mul on vaja arvutit. Eg -r-ng -- -at-m-sk--. Eg treng ei datamaskin. E- t-e-g e- d-t-m-s-i-. ----------------------- Eg treng ei datamaskin. 0
Ma tahan meili saata. E----l s---e ein-----t. Eg vil sende ein epost. E- v-l s-n-e e-n e-o-t- ----------------------- Eg vil sende ein epost. 0
Kas siin on arvutit? Fin-t d-- e--dat-m-sk-n----? Finst det ei datamaskin her? F-n-t d-t e- d-t-m-s-i- h-r- ---------------------------- Finst det ei datamaskin her? 0
Mul on vaja pastakat. E--tr-ng ein---n-. Eg treng ein penn. E- t-e-g e-n p-n-. ------------------ Eg treng ein penn. 0
Ma tahan midagi kirjutada. Eg --l --ri-- n--o. Eg vil skrive noko. E- v-l s-r-v- n-k-. ------------------- Eg vil skrive noko. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? F--st d---ei---r-------n----n--e-? Finst det eit ark og ein penn her? F-n-t d-t e-t a-k o- e-n p-n- h-r- ---------------------------------- Finst det eit ark og ein penn her? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...