Vestmik

et vajama – tahtma   »   be мець патрэбу – хацець

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [шэсцьдзесят дзевяць]

69 [shests’dzesyat dzevyats’]

мець патрэбу – хацець

[mets’ patrebu – khatsets’]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. М-е па---бн- ло---. Мне патрэбны ложак. М-е п-т-э-н- л-ж-к- ------------------- Мне патрэбны ложак. 0
M------rebny -o----. Mne patrebny lozhak. M-e p-t-e-n- l-z-a-. -------------------- Mne patrebny lozhak.
Ma tahan magada. Я----у-----ь. Я хачу спаць. Я х-ч- с-а-ь- ------------- Я хачу спаць. 0
Ya -ha-hu --a--’. Ya khachu spats’. Y- k-a-h- s-a-s-. ----------------- Ya khachu spats’.
Kas siin on voodit? Тут----- л----? Тут ёсць ложак? Т-т ё-ц- л-ж-к- --------------- Тут ёсць ложак? 0
T-t yo-t-’-l--ha-? Tut yosts’ lozhak? T-t y-s-s- l-z-a-? ------------------ Tut yosts’ lozhak?
Mul on vaja lampi. М----а--э------я---. Мне патрэбная лямпа. М-е п-т-э-н-я л-м-а- -------------------- Мне патрэбная лямпа. 0
M-- p---ebn-ya ----p-. Mne patrebnaya lyampa. M-e p-t-e-n-y- l-a-p-. ---------------------- Mne patrebnaya lyampa.
Ma tahan lugeda. Я -ачу---т-ць. Я хачу чытаць. Я х-ч- ч-т-ц-. -------------- Я хачу чытаць. 0
Ya---a------yta---. Ya khachu chytats’. Y- k-a-h- c-y-a-s-. ------------------- Ya khachu chytats’.
Kas siin on lampi? Тут ё--ь-л-мп-? Тут ёсць лямпа? Т-т ё-ц- л-м-а- --------------- Тут ёсць лямпа? 0
Tu----s--’----mp-? Tut yosts’ lyampa? T-t y-s-s- l-a-p-? ------------------ Tut yosts’ lyampa?
Mul on vaja telefoni. М-- ---р--ны -э----н. Мне патрэбны тэлефон. М-е п-т-э-н- т-л-ф-н- --------------------- Мне патрэбны тэлефон. 0
M-e p-t--b-- t-le-on. Mne patrebny telefon. M-e p-t-e-n- t-l-f-n- --------------------- Mne patrebny telefon.
Ma tahan helistada. Я-ха-у-п--эл-ф--аваць. Я хачу патэлефанаваць. Я х-ч- п-т-л-ф-н-в-ц-. ---------------------- Я хачу патэлефанаваць. 0
Y- -ha-hu p---lef-navats-. Ya khachu patelefanavats’. Y- k-a-h- p-t-l-f-n-v-t-’- -------------------------- Ya khachu patelefanavats’.
Kas siin on telefoni? Тут ё--- тэл-фон? Тут ёсць тэлефон? Т-т ё-ц- т-л-ф-н- ----------------- Тут ёсць тэлефон? 0
T-- yo-ts’ -------? Tut yosts’ telefon? T-t y-s-s- t-l-f-n- ------------------- Tut yosts’ telefon?
Mul on vaja fotokaamerat. Мн- ----эб-ы--о-----ра-. Мне патрэбны фотаапарат. М-е п-т-э-н- ф-т-а-а-а-. ------------------------ Мне патрэбны фотаапарат. 0
Mn--p-----n- ---a--a-a-. Mne patrebny fotaaparat. M-e p-t-e-n- f-t-a-a-a-. ------------------------ Mne patrebny fotaaparat.
Ma tahan pildistada. Я-х--------г--ф-ва--. Я хачу фатаграфаваць. Я х-ч- ф-т-г-а-а-а-ь- --------------------- Я хачу фатаграфаваць. 0
Y- -hac-u--a--g----va---. Ya khachu fatagrafavats’. Y- k-a-h- f-t-g-a-a-a-s-. ------------------------- Ya khachu fatagrafavats’.
Kas siin on fotokaamerat? Т---------отаа--р-т? Тут ёсць фотаапарат? Т-т ё-ц- ф-т-а-а-а-? -------------------- Тут ёсць фотаапарат? 0
Tu- ---t-’ fo-a-----t? Tut yosts’ fotaaparat? T-t y-s-s- f-t-a-a-a-? ---------------------- Tut yosts’ fotaaparat?
Mul on vaja arvutit. М---па--э--ы к---’-тэ-. Мне патрэбны камп’ютэр. М-е п-т-э-н- к-м-’-т-р- ----------------------- Мне патрэбны камп’ютэр. 0
Mne -a---bny-kamp'yuter. Mne patrebny kamp'yuter. M-e p-t-e-n- k-m-'-u-e-. ------------------------ Mne patrebny kamp'yuter.
Ma tahan meili saata. Я х-ч- -асл-ць -ле-трон-- лі--. Я хачу даслаць электронны ліст. Я х-ч- д-с-а-ь э-е-т-о-н- л-с-. ------------------------------- Я хачу даслаць электронны ліст. 0
Y--k-achu-da--a--’--le---o--y--іst. Ya khachu daslats’ elektronny lіst. Y- k-a-h- d-s-a-s- e-e-t-o-n- l-s-. ----------------------------------- Ya khachu daslats’ elektronny lіst.
Kas siin on arvutit? Т-т-ёс-- к----ют--? Тут ёсць камп’ютэр? Т-т ё-ц- к-м-’-т-р- ------------------- Тут ёсць камп’ютэр? 0
T-t yosts’-kam-----e-? Tut yosts’ kamp'yuter? T-t y-s-s- k-m-'-u-e-? ---------------------- Tut yosts’ kamp'yuter?
Mul on vaja pastakat. М-е пат-э------уч--. Мне патрэбная ручка. М-е п-т-э-н-я р-ч-а- -------------------- Мне патрэбная ручка. 0
Mne----r-b--y- -u---a. Mne patrebnaya ruchka. M-e p-t-e-n-y- r-c-k-. ---------------------- Mne patrebnaya ruchka.
Ma tahan midagi kirjutada. Я х-чу ш-ось-і--апі--ць. Я хачу штосьці напісаць. Я х-ч- ш-о-ь-і н-п-с-ц-. ------------------------ Я хачу штосьці напісаць. 0
Ya-k--ch---h-o----і -----ats-. Ya khachu shtos’tsі napіsats’. Y- k-a-h- s-t-s-t-і n-p-s-t-’- ------------------------------ Ya khachu shtos’tsі napіsats’.
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Т---ё-ц- арк-ш ---еры - ручка? Тут ёсць аркуш паперы і ручка? Т-т ё-ц- а-к-ш п-п-р- і р-ч-а- ------------------------------ Тут ёсць аркуш паперы і ручка? 0
Tut---s--’ --ku-h ----r----r--h--? Tut yosts’ arkush papery і ruchka? T-t y-s-s- a-k-s- p-p-r- і r-c-k-? ---------------------------------- Tut yosts’ arkush papery і ruchka?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...