Vestmik

et Minevik 1   »   nn Past tense 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [åttiein]

Past tense 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
kirjutama sk--ve skrive s-r-v- ------ skrive 0
Ta kirjutas kirja. Ha- s----v --- bre-. Han skreiv eit brev. H-n s-r-i- e-t b-e-. -------------------- Han skreiv eit brev. 0
Ja tema kirjutas kaardi. O- ho--krei- eit---r-. Og ho skreiv eit kort. O- h- s-r-i- e-t k-r-. ---------------------- Og ho skreiv eit kort. 0
lugema le-e lese l-s- ---- lese 0
Ta luges ajakirja. Eg -a- eit---ga-i-. Eg las eit magasin. E- l-s e-t m-g-s-n- ------------------- Eg las eit magasin. 0
Ja ta luges raamatut. O--ho---- ei-bo-. Og ho las ei bok. O- h- l-s e- b-k- ----------------- Og ho las ei bok. 0
võtma t- ta t- -- ta 0
Ta võttis sigareti. H-n--o- e-n --g--ett. Han tok ein sigarett. H-n t-k e-n s-g-r-t-. --------------------- Han tok ein sigarett. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. H--to- ------y--- s--ko--de---e. Ho tok eit stykke sjokoladekake. H- t-k e-t s-y-k- s-o-o-a-e-a-e- -------------------------------- Ho tok eit stykke sjokoladekake. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. H-- va- u--u, -en -- --r---uf-st. Han var utru, men ho var trufast. H-n v-r u-r-, m-n h- v-r t-u-a-t- --------------------------------- Han var utru, men ho var trufast. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Han --r l-t,-me- h--var-fl----g. Han var lat, men ho var flittig. H-n v-r l-t- m-n h- v-r f-i-t-g- -------------------------------- Han var lat, men ho var flittig. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Ha--var fa--------- ho -----i-. Han var fattig, men ho var rik. H-n v-r f-t-i-, m-n h- v-r r-k- ------------------------------- Han var fattig, men ho var rik. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Ha- h--de -n-e--pe----,-b--r- -j-l-. Han hadde ingen pengar, berre gjeld. H-n h-d-e i-g-n p-n-a-, b-r-e g-e-d- ------------------------------------ Han hadde ingen pengar, berre gjeld. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Ha- -a-d--ikkj- f--k-- -e--- uflak-. Han hadde ikkje flaks, berre uflaks. H-n h-d-e i-k-e f-a-s- b-r-e u-l-k-. ------------------------------------ Han hadde ikkje flaks, berre uflaks. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. H-n -ukk--t ik--e, h-n----r---islu-kast. Han lukkast ikkje, han berre mislukkast. H-n l-k-a-t i-k-e- h-n b-r-e m-s-u-k-s-. ---------------------------------------- Han lukkast ikkje, han berre mislukkast. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Ha---ar ikk-e fo---gd,-----------n-gd. Han var ikkje fornøgd, men misfornøgd. H-n v-r i-k-e f-r-ø-d- m-n m-s-o-n-g-. -------------------------------------- Han var ikkje fornøgd, men misfornøgd. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Han v-r-ik--e l---eleg------ulu--el-g. Han var ikkje lukkeleg, men ulukkeleg. H-n v-r i-k-e l-k-e-e-, m-n u-u-k-l-g- -------------------------------------- Han var ikkje lukkeleg, men ulukkeleg. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. H-- -ar --kj--s--pat---, men--sym---i--. Han var ikkje sympatisk, men usympatisk. H-n v-r i-k-e s-m-a-i-k- m-n u-y-p-t-s-. ---------------------------------------- Han var ikkje sympatisk, men usympatisk. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...