Vestmik

et Töö   »   nn Working

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [femtifem]

Working

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? K-- ---b------med? Kva jobbar du med? K-a j-b-a- d- m-d- ------------------ Kva jobbar du med? 0
Mu mees on arst. M--ne----- er-l-g-. Mannen min er lege. M-n-e- m-n e- l-g-. ------------------- Mannen min er lege. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Eg j----- d--ti- -o- ----e-le--r. Eg jobbar deltid som sjukepleiar. E- j-b-a- d-l-i- s-m s-u-e-l-i-r- --------------------------------- Eg jobbar deltid som sjukepleiar. 0
Varsti saame me pensionit. Snar- --ir vi-pen-j------r. Snart blir vi pensjonistar. S-a-t b-i- v- p-n-j-n-s-a-. --------------------------- Snart blir vi pensjonistar. 0
Kuid maksud on kõrged. Men ---tta-e er---ge. Men skattane er høge. M-n s-a-t-n- e- h-g-. --------------------- Men skattane er høge. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. O----l-e-o----ri--a-e--d-r. Og helseforsikringa er dyr. O- h-l-e-o-s-k-i-g- e- d-r- --------------------------- Og helseforsikringa er dyr. 0
Kelleks sa saada tahad? K-a ha--d- l-st--il å-bli? Kva har du lyst til å bli? K-a h-r d- l-s- t-l å b-i- -------------------------- Kva har du lyst til å bli? 0
Ma tahan inseneriks saada. Eg -il--l- i-ge--ø-. Eg vil bli ingeniør. E- v-l b-i i-g-n-ø-. -------------------- Eg vil bli ingeniør. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Eg-v-- stude---v-d u--versi-e-e-. Eg vil studere ved universitetet. E- v-l s-u-e-e v-d u-i-e-s-t-t-t- --------------------------------- Eg vil studere ved universitetet. 0
Ma olen praktikant. E--er-prak--k--t. Eg er praktikant. E- e- p-a-t-k-n-. ----------------- Eg er praktikant. 0
Ma ei teeni palju. Eg tena--ikk-- -ykj-. Eg tenar ikkje mykje. E- t-n-r i-k-e m-k-e- --------------------- Eg tenar ikkje mykje. 0
Ma teen praktikat välismaal. E- tek pra--is-- utlan-et. Eg tek praksis i utlandet. E- t-k p-a-s-s i u-l-n-e-. -------------------------- Eg tek praksis i utlandet. 0
See on minu ülemus. D-- -- s-efen --n. Det er sjefen min. D-t e- s-e-e- m-n- ------------------ Det er sjefen min. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Eg-h-- hyggelege -o----a--. Eg har hyggelege kollegaer. E- h-r h-g-e-e-e k-l-e-a-r- --------------------------- Eg har hyggelege kollegaer. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. V---- -unsj---k--tina. Vi et lunsj i kantina. V- e- l-n-j i k-n-i-a- ---------------------- Vi et lunsj i kantina. 0
Ma otsin töökohta. E- se- et--r arbe-d. Eg ser etter arbeid. E- s-r e-t-r a-b-i-. -------------------- Eg ser etter arbeid. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. E--har vo------e---l--s-i--it- å-. Eg har vore arbeidslaus i eitt år. E- h-r v-r- a-b-i-s-a-s i e-t- å-. ---------------------------------- Eg har vore arbeidslaus i eitt år. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. Her-i-l---et -r-det---r----ge arb---sledig-. Her i landet er det for mange arbeidsledige. H-r i l-n-e- e- d-t f-r m-n-e a-b-i-s-e-i-e- -------------------------------------------- Her i landet er det for mange arbeidsledige. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?