Vestmik

et vajama – tahtma   »   ru нуждаться – хотеть

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [шестьдесят девять]

69 [shestʹdesyat devyatʹ]

нуждаться – хотеть

[nuzhdatʹsya – khotetʹ]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Мне --жна-кро-а--. Мне нужна кровать. М-е н-ж-а к-о-а-ь- ------------------ Мне нужна кровать. 0
Mn- nuzhna---o--tʹ. Mne nuzhna krovatʹ. M-e n-z-n- k-o-a-ʹ- ------------------- Mne nuzhna krovatʹ.
Ma tahan magada. Я -о-- ---ть. Я хочу спать. Я х-ч- с-а-ь- ------------- Я хочу спать. 0
Y--kho----sp---. Ya khochu spatʹ. Y- k-o-h- s-a-ʹ- ---------------- Ya khochu spatʹ.
Kas siin on voodit? Зд--- ес-ь--------? Здесь есть кровать? З-е-ь е-т- к-о-а-ь- ------------------- Здесь есть кровать? 0
Zd-sʹ--e--ʹ-kr-va-ʹ? Zdesʹ yestʹ krovatʹ? Z-e-ʹ y-s-ʹ k-o-a-ʹ- -------------------- Zdesʹ yestʹ krovatʹ?
Mul on vaja lampi. Мне-н--на-ла---. Мне нужна лампа. М-е н-ж-а л-м-а- ---------------- Мне нужна лампа. 0
M-- ----n- -a--a. Mne nuzhna lampa. M-e n-z-n- l-m-a- ----------------- Mne nuzhna lampa.
Ma tahan lugeda. Я--очу--и--т-. Я хочу читать. Я х-ч- ч-т-т-. -------------- Я хочу читать. 0
Ya kh-c-u -----t-. Ya khochu chitatʹ. Y- k-o-h- c-i-a-ʹ- ------------------ Ya khochu chitatʹ.
Kas siin on lampi? Зд-------ь----па? Здесь есть лампа? З-е-ь е-т- л-м-а- ----------------- Здесь есть лампа? 0
Zde-- --st-------? Zdesʹ yestʹ lampa? Z-e-ʹ y-s-ʹ l-m-a- ------------------ Zdesʹ yestʹ lampa?
Mul on vaja telefoni. М-е---же--тел-ф-н. Мне нужен телефон. М-е н-ж-н т-л-ф-н- ------------------ Мне нужен телефон. 0
Mn- --zhe--telef--. Mne nuzhen telefon. M-e n-z-e- t-l-f-n- ------------------- Mne nuzhen telefon.
Ma tahan helistada. Я хо-у --з-о-ит-. Я хочу позвонить. Я х-ч- п-з-о-и-ь- ----------------- Я хочу позвонить. 0
Ya kho-hu poz-o-it-. Ya khochu pozvonitʹ. Y- k-o-h- p-z-o-i-ʹ- -------------------- Ya khochu pozvonitʹ.
Kas siin on telefoni? З-е-ь---ть --л--о-? Здесь есть телефон? З-е-ь е-т- т-л-ф-н- ------------------- Здесь есть телефон? 0
Zde---y-s-ʹ t-l-fon? Zdesʹ yestʹ telefon? Z-e-ʹ y-s-ʹ t-l-f-n- -------------------- Zdesʹ yestʹ telefon?
Mul on vaja fotokaamerat. Мне--уж-а-ка--р-. Мне нужна камера. М-е н-ж-а к-м-р-. ----------------- Мне нужна камера. 0
Mne n-z--a kam-r-. Mne nuzhna kamera. M-e n-z-n- k-m-r-. ------------------ Mne nuzhna kamera.
Ma tahan pildistada. Я-х-чу ф--ог-а---о--т-. Я хочу фотографировать. Я х-ч- ф-т-г-а-и-о-а-ь- ----------------------- Я хочу фотографировать. 0
Ya -ho-hu--oto--a-----a-ʹ. Ya khochu fotografirovatʹ. Y- k-o-h- f-t-g-a-i-o-a-ʹ- -------------------------- Ya khochu fotografirovatʹ.
Kas siin on fotokaamerat? З-----ест---ам---? Здесь есть камера? З-е-ь е-т- к-м-р-? ------------------ Здесь есть камера? 0
Zd-sʹ-ye-t- kam-ra? Zdesʹ yestʹ kamera? Z-e-ʹ y-s-ʹ k-m-r-? ------------------- Zdesʹ yestʹ kamera?
Mul on vaja arvutit. М-е нуж-- к----ю---. Мне нужен компьютер. М-е н-ж-н к-м-ь-т-р- -------------------- Мне нужен компьютер. 0
Mn--nu--e--k---ʹ-u-e-. Mne nuzhen kompʹyuter. M-e n-z-e- k-m-ʹ-u-e-. ---------------------- Mne nuzhen kompʹyuter.
Ma tahan meili saata. Я--о-у--т-р-в-----лектр--н-- с--бще-ие-(--м----. Я хочу отправить электронное сообщение (Э-майл). Я х-ч- о-п-а-и-ь э-е-т-о-н-е с-о-щ-н-е (---а-л-. ------------------------------------------------ Я хочу отправить электронное сообщение (Э-майл). 0
Ya-kh-c-u ---ra---ʹ -l-k--on---- soo-s-che-i-- -E--a-l-. Ya khochu otpravitʹ elektronnoye soobshcheniye (E-mayl). Y- k-o-h- o-p-a-i-ʹ e-e-t-o-n-y- s-o-s-c-e-i-e (---a-l-. -------------------------------------------------------- Ya khochu otpravitʹ elektronnoye soobshcheniye (E-mayl).
Kas siin on arvutit? З-е-ь --т--комп--тер? Здесь есть компьютер? З-е-ь е-т- к-м-ь-т-р- --------------------- Здесь есть компьютер? 0
Z-e---y--tʹ--omp---ter? Zdesʹ yestʹ kompʹyuter? Z-e-ʹ y-s-ʹ k-m-ʹ-u-e-? ----------------------- Zdesʹ yestʹ kompʹyuter?
Mul on vaja pastakat. М-- нужн--шар--ов-я---ч-а. Мне нужна шариковая ручка. М-е н-ж-а ш-р-к-в-я р-ч-а- -------------------------- Мне нужна шариковая ручка. 0
Mne n-z-n----arik-va---ru--ka. Mne nuzhna sharikovaya ruchka. M-e n-z-n- s-a-i-o-a-a r-c-k-. ------------------------------ Mne nuzhna sharikovaya ruchka.
Ma tahan midagi kirjutada. Я хоч----е-чт--нап-с--ь. Я хочу кое-что написать. Я х-ч- к-е-ч-о н-п-с-т-. ------------------------ Я хочу кое-что написать. 0
Ya--hoc----o----hto -api-atʹ. Ya khochu koye-chto napisatʹ. Y- k-o-h- k-y---h-o n-p-s-t-. ----------------------------- Ya khochu koye-chto napisatʹ.
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Зд-с--ес-ь--и---б-м--и - ---и-овая -у--а? Здесь есть лист бумаги и шариковая ручка? З-е-ь е-т- л-с- б-м-г- и ш-р-к-в-я р-ч-а- ----------------------------------------- Здесь есть лист бумаги и шариковая ручка? 0
Zd-sʹ -e-tʹ l--t bu------ ---rik----a-r-c--a? Zdesʹ yestʹ list bumagi i sharikovaya ruchka? Z-e-ʹ y-s-ʹ l-s- b-m-g- i s-a-i-o-a-a r-c-k-? --------------------------------------------- Zdesʹ yestʹ list bumagi i sharikovaya ruchka?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...