Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   nn Subordinate clauses: if

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [nittitre]

Subordinate clauses: if

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. E----i- i-kje om---n --sk-r-m--. Eg veit ikkje om han elskar meg. E- v-i- i-k-e o- h-n e-s-a- m-g- -------------------------------- Eg veit ikkje om han elskar meg. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. E---ei- i-k-- -m---n-k--m ---. Eg veit ikkje om han kjem att. E- v-i- i-k-e o- h-n k-e- a-t- ------------------------------ Eg veit ikkje om han kjem att. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Eg v--t-ikk---om-han --- r-ngje me-. Eg veit ikkje om han vil ringje meg. E- v-i- i-k-e o- h-n v-l r-n-j- m-g- ------------------------------------ Eg veit ikkje om han vil ringje meg. 0
Kas ta tõesti armastab mind? K---o- --n-e---ar-m--? Kva om han elskar meg? K-a o- h-n e-s-a- m-g- ---------------------- Kva om han elskar meg? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Kva -m --n k-em ---? Kva om han kjem att? K-a o- h-n k-e- a-t- -------------------- Kva om han kjem att? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? K-a o----- --- -in--e -e-? Kva om han vil ringje meg? K-a o- h-n v-l r-n-j- m-g- -------------------------- Kva om han vil ringje meg? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. E- lu-e- -å -m--an --n---r -å--eg. Eg lurer på om han tenkjer på meg. E- l-r-r p- o- h-n t-n-j-r p- m-g- ---------------------------------- Eg lurer på om han tenkjer på meg. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Eg --r-r-p--o- --- --r ei---na-jent-. Eg lurer på om han har ei anna jente. E- l-r-r p- o- h-n h-r e- a-n- j-n-e- ------------------------------------- Eg lurer på om han har ei anna jente. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Eg-lu-er -å -m --- l--. Eg lurer på om han lyg. E- l-r-r p- o- h-n l-g- ----------------------- Eg lurer på om han lyg. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? K-a--- --n---nkj-r p- --g? Kva om han tenkjer på meg? K-a o- h-n t-n-j-r p- m-g- -------------------------- Kva om han tenkjer på meg? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Kva-om ----h-- e- an-- jen--? Kva om han har ei anna jente? K-a o- h-n h-r e- a-n- j-n-e- ----------------------------- Kva om han har ei anna jente? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Kv--om-ha- p--t-r -a--? Kva om han pratar sant? K-a o- h-n p-a-a- s-n-? ----------------------- Kva om han pratar sant? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Eg tvi-ar-på -m-h-n verkeleg li--r--e-. Eg tvilar på om han verkeleg likar meg. E- t-i-a- p- o- h-n v-r-e-e- l-k-r m-g- --------------------------------------- Eg tvilar på om han verkeleg likar meg. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. E----il-r på------n-vil -kr--e-t-l --g. Eg tvilar på om han vil skrive til meg. E- t-i-a- p- o- h-n v-l s-r-v- t-l m-g- --------------------------------------- Eg tvilar på om han vil skrive til meg. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. E- t-ila- p- ----a- vi--g--te -eg-me----g. Eg tvilar på om han vil gifte seg med meg. E- t-i-a- p- o- h-n v-l g-f-e s-g m-d m-g- ------------------------------------------ Eg tvilar på om han vil gifte seg med meg. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? K---o- ----verke--g -ik-- m-g? Kva om han verkeleg likar meg? K-a o- h-n v-r-e-e- l-k-r m-g- ------------------------------ Kva om han verkeleg likar meg? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Kva -- h-- s--iv --l meg? Kva om han skriv til meg? K-a o- h-n s-r-v t-l m-g- ------------------------- Kva om han skriv til meg? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Kv- -- han --l ---te seg-med--e-? Kva om han vil gifte seg med meg? K-a o- h-n v-l g-f-e s-g m-d m-g- --------------------------------- Kva om han vil gifte seg med meg? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...