Vestmik

et Omadussõnad 3   »   hr Pridjevi 3

80 [kaheksakümmend]

Omadussõnad 3

Omadussõnad 3

80 [osamdeset]

Pridjevi 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Tal on koer. O-- im- --a. Ona ima psa. O-a i-a p-a- ------------ Ona ima psa. 0
See koer on suur. P-s -e -----. Pas je velik. P-s j- v-l-k- ------------- Pas je velik. 0
Tal on suur koer. O-a ima veli--g -s-. Ona ima velikog psa. O-a i-a v-l-k-g p-a- -------------------- Ona ima velikog psa. 0
Tal on maja. O-- im--k--u. Ona ima kuću. O-a i-a k-ć-. ------------- Ona ima kuću. 0
See maja on väike. K-ć--je---l-. Kuća je mala. K-ć- j- m-l-. ------------- Kuća je mala. 0
Tal on väike maja. On-------a----u--. Ona ima malu kuću. O-a i-a m-l- k-ć-. ------------------ Ona ima malu kuću. 0
Ta elab hotellis. On ž--i u--o---u. On živi u hotelu. O- ž-v- u h-t-l-. ----------------- On živi u hotelu. 0
See hotell on odav. Ho-e- ---jeftin. Hotel je jeftin. H-t-l j- j-f-i-. ---------------- Hotel je jeftin. 0
Ta elab odavas hotellis. O- živi - -e-----m ho--lu. On živi u jeftinom hotelu. O- ž-v- u j-f-i-o- h-t-l-. -------------------------- On živi u jeftinom hotelu. 0
Tal on auto. O--i---au--. On ima auto. O- i-a a-t-. ------------ On ima auto. 0
See auto on kallis. A--- j- ---p. Auto je skup. A-t- j- s-u-. ------------- Auto je skup. 0
Tal on kallis auto. On ima-sk-------o. On ima skupo auto. O- i-a s-u-o a-t-. ------------------ On ima skupo auto. 0
Ta loeb romaani. O- čita r-m-n. On čita roman. O- č-t- r-m-n- -------------- On čita roman. 0
See romaan on igav. R-m-n-je -osa-an. Roman je dosadan. R-m-n j- d-s-d-n- ----------------- Roman je dosadan. 0
Ta loeb igavat romaani. O--č--- -o-ad---rom-n. On čita dosadan roman. O- č-t- d-s-d-n r-m-n- ---------------------- On čita dosadan roman. 0
Ta vaatab filmi. O---gl--a-----. Ona gleda film. O-a g-e-a f-l-. --------------- Ona gleda film. 0
See film on põnev. Fi-m-je------. Film je napet. F-l- j- n-p-t- -------------- Film je napet. 0
Ta vaatab põnevat filmi. On- g-eda--a----fi--. Ona gleda napet film. O-a g-e-a n-p-t f-l-. --------------------- Ona gleda napet film. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Akadeemikute keel

Akadeemikute keel on omaette keel. Seda kasutatakse teatud aruteludes. Samuti kasutatakse antud keelt akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel. Varasemal ajal on eksisteerinud ka ühtsed akadeemilised keeled. Euroopa aladel domineeris akadeemilises maailmad väga kaua aega ladina keel. Tänapäeval on aga kõige olulisemaks akadeemiliseks keeleks inglise keel. Akadeemiline keel on üks tavakeele vormidest. Nad sisaldavad palju spetsiifilisi termineid. Kõige olulisemateks omadusteks on standardiseerimine ja formuleerimine. Mõned arvavad, et akadeemikud räägivad arusaamatult keeruliselt meelega. Kui miski on keeruline, tundub see kohe ka haritum. Samas keskendub akadeemiline maailm tihti just tõele. Seepärast peaks akadeemiline keel olema neutraalne. Ilustavas kõnes ei ole kohta retoorikale. Samas on liiga keerulisest keelest tuua palju näiteid. Ja tundub, et inimest huvitab keeruline keel! Uuringud näitavad, et me usaldame keerulist keelt rohkem. Katsealused pidid vastame mõnele küsimusele. Küsimustele tuli valida mitme variandi hulgast õige vastus. Mõned vastused olid sõnastatud lihtsalt, teised äärmiselt keerukalt Enamik katsealuseid valisid keerulisemad vastused. Kuid antud laused ei olnud üldse loogilised. Katsealulseid pettis keelekasutus. Kuigi lause sisu oli absurdne, avaldas keerukas sõnastus katsealustele muljet. Keeruka keelekasutusega tekst ei ole aga alati kunst. Inimene võib õppida väljendama lihtsat sisu väga keerukas keeles. Aga väljendada keerukat asja lihtsalt on hoopis teine lugu. Mõnikord on hoopis lihtne väga keeruline....