Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   hr Zavisne rečenice sa da 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [devedeset i dva]

Zavisne rečenice sa da 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. L---- me --o -r--š. Ljuti me što hrčeš. L-u-i m- š-o h-č-š- ------------------- Ljuti me što hrčeš. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. Lju-i-me-što pi-eš-t-ko --n--pi--. Ljuti me što piješ tako puno piva. L-u-i m- š-o p-j-š t-k- p-n- p-v-. ---------------------------------- Ljuti me što piješ tako puno piva. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. Lj--i m- -t--dola-----ako---s-o. Ljuti me što dolaziš tako kasno. L-u-i m- š-o d-l-z-š t-k- k-s-o- -------------------------------- Ljuti me što dolaziš tako kasno. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. Vjer---m-da on-t-e-a lije-ni-a. Vjerujem da on treba liječnika. V-e-u-e- d- o- t-e-a l-j-č-i-a- ------------------------------- Vjerujem da on treba liječnika. 0
Ma arvan, et ta on haige. V-eru--m d- -e--n-----s---. Vjerujem da je on bolestan. V-e-u-e- d- j- o- b-l-s-a-. --------------------------- Vjerujem da je on bolestan. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. Vje--j---d---n--a-a--p--a. Vjerujem da on sada spava. V-e-u-e- d- o- s-d- s-a-a- -------------------------- Vjerujem da on sada spava. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. Nad-mo--e--------n ož--i-i--a---kćerku. Nadamo se da će on oženiti našu kćerku. N-d-m- s- d- ć- o- o-e-i-i n-š- k-e-k-. --------------------------------------- Nadamo se da će on oženiti našu kćerku. 0
Me loodame, et tal on palju raha. N--a----e--a o----a -un----v---. Nadamo se da on ima puno novaca. N-d-m- s- d- o- i-a p-n- n-v-c-. -------------------------------- Nadamo se da on ima puno novaca. 0
Me loodame, et ta on miljonär. Na-am- se-------on mi--j-naš. Nadamo se da je on milijunaš. N-d-m- s- d- j- o- m-l-j-n-š- ----------------------------- Nadamo se da je on milijunaš. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. Č-o-/ ču-a s-m d- je tvoja že-a-im-la --sr-ću. Čuo / čula sam da je tvoja žena imala nesreću. Č-o / č-l- s-m d- j- t-o-a ž-n- i-a-a n-s-e-u- ---------------------------------------------- Čuo / čula sam da je tvoja žena imala nesreću. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. Čuo-/ ču--------a-ona-l--i --b--nici. Čuo / čula sam da ona leži u bolnici. Č-o / č-l- s-m d- o-a l-ž- u b-l-i-i- ------------------------------------- Čuo / čula sam da ona leži u bolnici. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. Č---- č--- sa- da -e t--j -ut- --ta-no -o--a-en. Čuo / čula sam da je tvoj auto totalno pokvaren. Č-o / č-l- s-m d- j- t-o- a-t- t-t-l-o p-k-a-e-. ------------------------------------------------ Čuo / čula sam da je tvoj auto totalno pokvaren. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. Radu-e--- -a -t- --šl-. Raduje me da ste došli. R-d-j- m- d- s-e d-š-i- ----------------------- Raduje me da ste došli. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. Ra-uj--m--da st- za-nt---s-r---. Raduje me da ste zainteresirani. R-d-j- m- d- s-e z-i-t-r-s-r-n-. -------------------------------- Raduje me da ste zainteresirani. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. R--uj--me----ž-l-t--kupi-i k-ć-. Raduje me da želite kupiti kuću. R-d-j- m- d- ž-l-t- k-p-t- k-ć-. -------------------------------- Raduje me da želite kupiti kuću. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. B-----se-d-----z--nj--a-to--s-v-ć-o-i---. Bojim se da je zadnji autobus već otišao. B-j-m s- d- j- z-d-j- a-t-b-s v-ć o-i-a-. ----------------------------------------- Bojim se da je zadnji autobus već otišao. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. Bo--m-se------r-m----et---aks-. Bojim se da moramo uzeti taksi. B-j-m s- d- m-r-m- u-e-i t-k-i- ------------------------------- Bojim se da moramo uzeti taksi. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. B-j-m-------n--am-n---ca -o--se--. Bojim se da nemam novaca kod sebe. B-j-m s- d- n-m-m n-v-c- k-d s-b-. ---------------------------------- Bojim se da nemam novaca kod sebe. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...