Vestmik

et Sisseostud   »   hr Kupovina

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [pedeset i četiri]

Kupovina

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Že-i- k-piti---k--n. Želim kupiti poklon. Ž-l-m k-p-t- p-k-o-. -------------------- Želim kupiti poklon. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. A--, ----a p-e---e s-u-o. Ali, ništa previše skupo. A-i- n-š-a p-e-i-e s-u-o- ------------------------- Ali, ništa previše skupo. 0
Võib-olla käekott? M-žda--u--u to-bicu? Možda ručnu torbicu? M-ž-a r-č-u t-r-i-u- -------------------- Možda ručnu torbicu? 0
Millist värvi te soovite? Koju-b--- -e---e? Koju boju želite? K-j- b-j- ž-l-t-? ----------------- Koju boju želite? 0
Musta, pruuni või valget? C---- -me-u ili bi-e-u? Crnu, smeđu ili bijelu? C-n-, s-e-u i-i b-j-l-? ----------------------- Crnu, smeđu ili bijelu? 0
Suurt või väikest? V----u -l-----u? Veliku ili malu? V-l-k- i-i m-l-? ---------------- Veliku ili malu? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Mogu li--i---ti--v-? Mogu li vidjeti ovu? M-g- l- v-d-e-i o-u- -------------------- Mogu li vidjeti ovu? 0
Kas see on nahast? J- l--o-- od-k--e? Je li ona od kože? J- l- o-a o- k-ž-? ------------------ Je li ona od kože? 0
Või on ta kunstmaterjalist? I-- -e--- umje-no- ma-erij--a? Ili je od umjetnog materijala? I-i j- o- u-j-t-o- m-t-r-j-l-? ------------------------------ Ili je od umjetnog materijala? 0
Nahast loomulikult. Na-a---,----k--e. Naravno, оd kože. N-r-v-o- о- k-ž-. ----------------- Naravno, оd kože. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. T- -e po-ebno -obr--kv----e--. To je posebno dobra kvaliteta. T- j- p-s-b-o d-b-a k-a-i-e-a- ------------------------------ To je posebno dobra kvaliteta. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. A --jen--r---- -or-i-- -- -t--r-o --v-lj--. A cijena ručne torbice je stvarno povoljna. A c-j-n- r-č-e t-r-i-e j- s-v-r-o p-v-l-n-. ------------------------------------------- A cijena ručne torbice je stvarno povoljna. 0
See meeldib mulle. S-iđa----s-. Sviđa mi se. S-i-a m- s-. ------------ Sviđa mi se. 0
Ma võtan selle. Uze---- je. Uzet ću je. U-e- ć- j-. ----------- Uzet ću je. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? M-gu -- ---e-e--ua-no-zamij----i? Mogu li je eventualno zamijeniti? M-g- l- j- e-e-t-a-n- z-m-j-n-t-? --------------------------------- Mogu li je eventualno zamijeniti? 0
Loomulikult. P----zum-je-a s-. Podrazumijeva se. P-d-a-u-i-e-a s-. ----------------- Podrazumijeva se. 0
Me pakime ta kingina ära. Up-ki-a--će------k-----k-o-. Upakirat ćemo jе kao poklon. U-a-i-a- ć-m- j- k-o p-k-o-. ---------------------------- Upakirat ćemo jе kao poklon. 0
Kassa on sealpool. T-m----eko ----l-ga---. Tamo preko je blagajna. T-m- p-e-o j- b-a-a-n-. ----------------------- Tamo preko je blagajna. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...