Vestmik

et Tuttavaks saama   »   hr Upoznavanje

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [tri]

Upoznavanje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Tere! Bog----Bo-! Bog! / Bok! B-g- / B-k- ----------- Bog! / Bok! 0
Tere päevast! D-bar-d--! Dobar dan! D-b-r d-n- ---------- Dobar dan! 0
Kuidas läheb? Ka-o---e?-- -ak- -i? Kako ste? / Kako si? K-k- s-e- / K-k- s-? -------------------- Kako ste? / Kako si? 0
Tulete te Euroopast? Jes---l---i -----ro-e---E--o--? Jeste li Vi iz Europe / Evrope? J-s-e l- V- i- E-r-p- / E-r-p-? ------------------------------- Jeste li Vi iz Europe / Evrope? 0
Tulete te Ameerikast? J-ste -i--i-i--Am--ike? Jeste li Vi iz Amerike? J-s-e l- V- i- A-e-i-e- ----------------------- Jeste li Vi iz Amerike? 0
Tulete te Aasiast? J--------V- ---A--je? Jeste li Vi iz Azije? J-s-e l- V- i- A-i-e- --------------------- Jeste li Vi iz Azije? 0
Millises hotellis te peatute? U--o--- -o-e-u---e---j-št---? U kojem hotelu ste smješteni? U k-j-m h-t-l- s-e s-j-š-e-i- ----------------------------- U kojem hotelu ste smješteni? 0
Kui kaua te siin juba olete? K-li-- -u-o s----eć----j-? Koliko dugo ste već ovdje? K-l-k- d-g- s-e v-ć o-d-e- -------------------------- Koliko dugo ste već ovdje? 0
Kui kauaks te jääte? Ko--ko dugo -st---te? Koliko dugo ostajete? K-l-k- d-g- o-t-j-t-? --------------------- Koliko dugo ostajete? 0
Kas teile meeldib siin? D--ada-l- Vam--e --d-e? Dopada li Vam se ovdje? D-p-d- l- V-m s- o-d-e- ----------------------- Dopada li Vam se ovdje? 0
Olete te siin puhkusel? J-ste-li -i-ovdje -- g--i--je----m--u? Jeste li Vi ovdje na godišnjem odmoru? J-s-e l- V- o-d-e n- g-d-š-j-m o-m-r-? -------------------------------------- Jeste li Vi ovdje na godišnjem odmoru? 0
Külastage mind kunagi! P---e-i-e m- -edno-! Posjetite me jednom! P-s-e-i-e m- j-d-o-! -------------------- Posjetite me jednom! 0
Siin on minu aadress. O-- j--moja a--e-a. Ovo je moja adresa. O-o j- m-j- a-r-s-. ------------------- Ovo je moja adresa. 0
Kas näeme homme? Hoć-m--------s-t----idje--? Hoćemo li se sutra vidjeti? H-ć-m- l- s- s-t-a v-d-e-i- --------------------------- Hoćemo li se sutra vidjeti? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Žao -i-je,-im-- ve- n-št- d--g- --p-a--. Žao mi je, imam već nešto drugo u planu. Ž-o m- j-, i-a- v-ć n-š-o d-u-o u p-a-u- ---------------------------------------- Žao mi je, imam već nešto drugo u planu. 0
Hüvasti! Bo---- --g- - Zb--o-! Bok! / Bog! / Zbogom! B-k- / B-g- / Z-o-o-! --------------------- Bok! / Bog! / Zbogom! 0
Nägemiseni! D--i-e-j-! Doviđenja! D-v-đ-n-a- ---------- Doviđenja! 0
Varsti näeme! Do u---r-! Do uskoro! D- u-k-r-! ---------- Do uskoro! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!