Vestmik

et midagi soovima   »   hr nešto željeti

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sedamdeset]

nešto željeti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Že-ite -i pu-it-? Želite li pušiti? Ž-l-t- l- p-š-t-? ----------------- Želite li pušiti? 0
Kas te sooviksite tantsida? Želite-li ples--i? Želite li plesati? Ž-l-t- l- p-e-a-i- ------------------ Želite li plesati? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Ž----e----s- š-t-ti? Želite li se šetati? Ž-l-t- l- s- š-t-t-? -------------------- Želite li se šetati? 0
Ma sooviksin suitsetada. Ž-l-m -uši--. Želim pušiti. Ž-l-m p-š-t-. ------------- Želim pušiti. 0
Soovid sa sigaretti? Ž---š li---g-r-tu? Želiš li cigaretu? Ž-l-š l- c-g-r-t-? ------------------ Želiš li cigaretu? 0
Ta soovib tuld. On ž--i----r-. On želi vatru. O- ž-l- v-t-u- -------------- On želi vatru. 0
Ma sooviksin midagi juua. Že-i- ---t--piti. Želim nešto piti. Ž-l-m n-š-o p-t-. ----------------- Želim nešto piti. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Že--- ----o --sti. Želim nešto jesti. Ž-l-m n-š-o j-s-i- ------------------ Želim nešto jesti. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Ž-l-m s--malo -dmo-iti. Želim se malo odmoriti. Ž-l-m s- m-l- o-m-r-t-. ----------------------- Želim se malo odmoriti. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Želim---- n-što pi-at-. Želim Vas nešto pitati. Ž-l-m V-s n-š-o p-t-t-. ----------------------- Želim Vas nešto pitati. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ž---- V-s---što z-----t-. Želim Vas nešto zamoliti. Ž-l-m V-s n-š-o z-m-l-t-. ------------------------- Želim Vas nešto zamoliti. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Že-i- --s -a -e--o -oz--ti. Želim Vas na nešto pozvati. Ž-l-m V-s n- n-š-o p-z-a-i- --------------------------- Želim Vas na nešto pozvati. 0
Mida te soovite, palun? Š-a ž--i--,-m----? Šta želite, molim? Š-a ž-l-t-, m-l-m- ------------------ Šta želite, molim? 0
Soovite te kohvi? Želi-e li k---? Želite li kavu? Ž-l-t- l- k-v-? --------------- Želite li kavu? 0
Või soovite te pigem teed? I-- -e-----r--ij--ča-? Ili želite radije čaj? I-i ž-l-t- r-d-j- č-j- ---------------------- Ili želite radije čaj? 0
Me soovime koju sõita. Že---o-se -o-it- -ući. Želimo se voziti kući. Ž-l-m- s- v-z-t- k-ć-. ---------------------- Želimo se voziti kući. 0
Soovite te taksot? Žel-te-l---a---? Želite li taksi? Ž-l-t- l- t-k-i- ---------------- Želite li taksi? 0
Nad soovivad helistada. Oni ž-le -e-e-o-irat-. Oni žele telefonirati. O-i ž-l- t-l-f-n-r-t-. ---------------------- Oni žele telefonirati. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.